Raud "Keedetud hirvede aeg"

 Piret Raua "Keedetud hirvede aeg" (Tänapäev, 301lk) olin lugemiseks raamatukogus järjekorda pannud nii kaua aega tagasi, et olin selle fakti täiesti unustanud. Kord oma järjekorras olevate raamatute nimistule kogemata klõpsates märkasin seda, aga meenutada ei suutnud, kuidas ta mulle sinna sattus. Aga usaldasin mineviku ennast ja kui järjekord kätte jõudis, hakkasin õhinaga lugema.

 Nii tore on lugeda hästi kirjutatud raamatut, kus sõnad annavad edasi mitte ainult mõtteid, vaid ka inimeste olemust ja tundeid. Maagilise realismi elemendid, rõhutasid veelgi enam tegelaste hinges toimuvat ja mulle mõjusid seega positiivsena, kuigi igasuguses ulme elemendid pole üldjuhul minu maitse.

 Raamat lõppes minu jaoks ootamatute pööretega ja jäi kuidagi natuke poolikuks, ilma lõpplahenduseta. Aga eks elu ongi vahel selline.

 

Christie "Magav mõrv"

Viimaste jõulude ja uue aasta vahelisel leidsin Saue Raamatukuubikust selle vahva raamatu - Agatha Christie "Magav mõrv" (Tallinn, 186lk). 

Raamat räägib Inglismaale naasnud noorest naisest, kes lapsena kaotanud oma ema ning veidi hiljem kahtlastel asjaoludel ka oma kasuema - isa uue abikaasa. Naine on selle järel saadetud kaugele Austraaliasse sugulaste juurde ning naaseb nüüd koos abikaasaga oma juurte juurde. "Kodumaale", kus ta tegelikult vaid väikese lapsena mõned kuu elanud - ema surma ja kasuema surma vahelisel ajal. 

Naisele hakkavad mitmed asjad tunduma tuttavad ja pikapeale meenub endine elu. Lisaks lahendab ta koos mõnede kohalike nõuandjatega ka oma kasuema kadumise loo.

Kross "Vastutuulelaev"

Jaan Krossi raamatut "Vastutuulelaev" (Eesti Raamat, 320lk) lugesin pärast Naissaare külastusest inspiratsiooni saamist. 

Raamat räägib Naissaarel sündinud ja täiskasvanuikka sirgunud tipptasemel optikust ja leiutajast Bernhard Schmidtist. Hoolimata saksapärasest nimest ja enamuse täiskasvanuelust Saksamaal töötamisest oli tegemist puhta eestlasega, kes oma Naissaare päritolu üle oli elu lõpuni uhke.

Tundub, et Kross on raamatu kirjutanud nii palju kui võimalik Schmitdi sugulaste, sõprade ja kolleegidega tehtud intervjuude põhjal. Eks ta ilmselt on omast fantaasiast üht-teist kohendanud. Kuna pooled raamatu peatükid toimuvad Bernhardi peas, siis eks ta on välja mõelnud mõtted, mis võiks sobida sellise elusaatusega mehe pähe. 

Üldiselt oli päris vahva lugemine. Kuigi vahepeal läks raskelt. Mitmed intervjuud olid minu jaoks igavad, kuigi mõned olid hirmägedad. Mõned osad kus jutustas Bernhard ja jäi oma mõtetesse väga kinni, andsid ka ära kannatada. Aga vahepealsed krossilikud vahvad ütlemised ja kujundid olid lugemist/ootamist väärt. Ja Krossi raamatu lõpus tutvustatud vandenõuteooria oli õõvastav, aga kahtlaselt ... võimalik.

Promet "Primavera"

Lilli Prometi raamat "Primavera" (Varrak, 2016, 215lk) on esmakordselt ilmunud aastal 1971. Raamat räägib näitlejanna Saskiast, kes on mingil põhjusel saanud võimaluse käia välisreisil Itaalias. Võimalik, et saamaks inspirtatsiooni oma sügisel ees ootava lavastuse jaoks, kus ta Kleopatrat kehastab.

Reisil on ka Lilli noorepõlvearmastus, mitmed huvitavad tegelased ja tõenäoliselt ka vähemalt üks partei koputaja. Lisaks kohtub Lilli Roomas oma noorepõlvetuttavaga, kes juba ammu on Prantsusmaale emigreerunud ja nüüd vabas maailma elab. 

Tagantjärgi lugedes on isegi mul peaaegu keeruline mõista seda olukorda - kuidas raudse eesriide tagant väljunud inimesed näevad kaunist ajaloolist Itaaliat. Aga lisaks sellele on kirjanik näidanud meile ka nende inimeste hinge, sõja löödud hingehaavu, nende lähedaste üleelamisi ja lihtsalt elu jooksul üle elatud raskusi. Inimesed on nagu korraks saanud astuda oma eludest välja puhkusele - sinise taeva, päikesest pakatava õhu ja helkiva veini maailma. Aga kui palju muudavad need mõned nädalad neid inimestena ja kui palju jääb sellest nende ellu püsima?

Kas Lilli on õnnelikum, olles taas kohtunud oma noorepõlvearmastusega, veetnud temaga aega, rääkinud selgeks vahepeal juhtunu?

Pludra "Pisi-Matten ja valge merikarp"

Benno Pludra raamat "Pisi-Matten ja valge merikarp" (Eesti Raamat, 1970, 74lk) sai kätte võetud selleks, et geopeituse mõistatusaare ära lahendada. 

Minu jaoks oli Pludra täiesti tundmatu kirjanik. Raamat oli kena lastejutt, mis leidis aset väikeses kalurikülas ettevõtliku poisiga, nimega Pisi-Matten. Selles külas püüti kala rüsadega ja Pisi-Matten tegi oma isa - kalur Matteni - eeskujul endalegi väikese rüsa kalda aarde vette. Aga kuna see rüsa oli halvasti tehtud ja kalapüügiks sobimatu koha peal, tõi see Pisi-Mattenile ainult pettumust, südamevalu ja narrimist.

Aitas Pisi-Mattenit legendaarne kaugelt maalt toodud valge merekarp või isa ja sõprade hool? Aga lugu lõppes õnnelikult.