Kolk - luulekogud

Jüri Kolki luulekogud "Hele täht" ja "Igapidi üks õnn ja rõõm", andis mulle mu raamatukoguhoidjast sõber Kaja. 

Luuletused sisaldavad suures osas paroodiaid tuntud lauludele või luuletustele. Enamus olid päris toredad. Mõned võibolla ka sellised, mille originaali ma ei teadnud ja seetõttu ära ei tundnud. Kuigi Kaja jättis mulle raamatu vahele hea hulga vihjeid ka. Teine tundub olevat natuke sügavamalt autori enda suhtumise ja meelsuse väljendamine. Mulle täitsa meeldisid, isegi need, millega ma päris nõus pole. 

jaanipäeval kõrgeks kasva sotsiaalne surve
peab otsima sõnajalaõit, jooma ja linalakk neidu küttima
ütle kas ma vanni minna tohin
või pean lõkke ääres kükkima

Lugesin neid õhukesi luulekogusid kaua. Paar luuletust iga paari päeva tagant. Vahel ka mõne pikema jupi. Jätkus nii kauemaks, aga algusots on juba ununenud. Saaks uue ringi teha.

Kaldmaa "Väike terav nuga"

Kätlin Kaldmaa raamatu "Väike terav nuga" (Tuum, 206lk) haarasin raamatukogus riiulilt, sest mul oli raamatukoguhoidjaga vaja juttu teha. Aga ta tundus kuidagi pahur. Mul on harva õnne kui ma raamatukogus lihtsalt riiulilt midagi haaran, seega ootused eriti kõrged ei olnud. Peamiselt meeldis mulle selle raamatu formaat - mõnus väikemõõduline käeshoidmise ja käekotti panemise raamat. Igatahes lugema hakatas olid ootused madalad.

Kui ma olin esimese novelli läbi lugenud, olin meeldivalt üllatunud. Lugu meeldis mulle väga. Tundus selline mõnus hea tuju lugu. Kui ma sellele teise loo lugemise järel - mis selgelt polnud hea tuju lugu - tagasi mõtlesin, märkasin oma suureks ehmatuseks, et mulle jõudis loo mõte alles tagantjärgi kohale. Minu ootused raamatule tõusid selle peale muidugi märgatavalt. Ja ma ei pidanud pettuma.

Mul on raske otsustada, kas mu lemmik on raamatu nimilugu või siiski esimene lugu. Loen harva ilukirjandust mitu korda, aga need lood kavatsen enne raamatu tagastamise kindlasti üle lugemda.