Afanasjev "Serafima ja Bogdan"

Teemasse nr 35 - ajalooline romaan - paigutasin Vahur Afanasjevi raamatu "Serafima ja Bogdan" (Vemsa OÜ, 560lk).

Selle raamatu puhul sundis mind lugema uudishimu - kõik räägivad sellest, et see on hea, peab ju järgi vaatama. Samas raamatu paksus ja teema pelutasid - kas tõesti võib nii pikalt peipsiäärsest elust kirjutada ja jaksan lugeda. Olin raamatukogus pikalt järjekorras ja kui kätte sain, siis uppusin raamatusse. Minu jaoks oli see algusest peale väga huvitav ja kaasahaarav.

Minu jaoks oli see kirjaniku avastamise raamat - ma polnud varem temalt midagi lugenud. Seega stiil oli minu jaoks värske ja huvitav. Väga värskendav oli see, kui pika kirjelduse järel oli pikitud jutu sisse intiimseid detaile, sellest kuidas keegi käimlas potil istus või mida tundis võpsiku vahel põit tühjendades. Raputas jälle ärkvele, kui teema uniseks kippus minema, ilmselt selleks ta sinna kirjutatud oligi.

Mõned stiilinäited:
lk 277. Jutt oli sellest, kuidas Peipsiveeres maslenitsat peeti. Pühade viimane päev - pühapäev - oli andestuse päev. Sel päeval käisid inimesed mööda küla ringi ja palusid andestust. Ja andsid andeks.
"Aga väheste Peipsiveere eestlaste majades poleks nagu andestusest kuuldudki. Tusaselt neelavad eestlased hapukapsasuppi ning peeretavad pikalt, kurvalt ja etteheitvalt."

lk 280
"- aga peldikus Olimp istub, kevadtuule jage puudutus tagumikul ja rippuvatel mehekottidel."

Lisaks ilmestasid erinevate ajaloosündmuste ja traditsioonide kirjeldusi veel seksistseenid, vägivallakirjeldused, vägivaldse seksi kirjeldused, aga ka lihtsalt inimeste eluolu stseenid ja igapäevased juhtumised. Mõnda tegevusliini suutsin ma jälgida paremini, mõnda mitte nii hästi, aga kokkuvõttes oli minu meelest päris hästi jälgitav raamat ja ladusalt loetav.