Hint "Oma saar"

Ruhnu raamatukogust ei leidnud ma kiirel otsimisel ühtki raamatut, mis mu augustikuise saatusesepa väljakutsesse sobiks. Siis haarasin riiulilt Aadu Hindi raamat "Oma saar" (Eesti Raamat, 123lk).

Raamat kõneles Kanada väliseestlase elust Eestis ja väljarändamisest tagakiusamise eest. Mees oli pärit Lahtevahe mõisas Saaremaal, parun von Schmalhoseni omanduses olevatel maadel elanud perekonnast. Parun andis oma alatel elavatele perekondadele perekonnanimeks Püks (millest sai vea tõttu Piks) ja mõnedele ka Rähk, nii sai terve hulk Kiutpikse, Tüsspikse, Takkpikse, Villpikse, Lontpikse ja Kintspikse, aga ka Kivirähk, Liivarähk, Sauerähk, Kruusarähk, Muidurähk. Näljahädade ning usuvahetuste jooksul pööras järgmine parun von Maack osade Rähkide ja Piksidega tülli ning ajas nad omadest taludest välja. 6 perekonda asustas Paadelaiu, kus sündis ka jutustaja - Aaron Timofei poeg Kivirähk, 1890a (3. mail -12p uue kalendri järgi).

Jutustaja elu saatis väljarändamisele kihutamine tema onu Eliase poolt, kes oli Kuressaares, Riias ja Saksamaal õppinud osavaks rätsepaks, kelle elu oli veidi parema järjel ja kes soovis koos suguseltsiga rännata vabasse riiki, kus ei peaks mõisnikele ega vene tsaarile meelejärgi elama. 

Paadelaiul oli siiski elu juba selleks ajaks parem järjel, kui 1847a, kui sinna ümber asuti. Oma kodu kergekäeliselt jätta ei soovitud. Samas kuna mõisnik ka laidu päriseks müüa ei soovinud, siis oli elanikel pidevalt hirm nahas - kas võetakse nende kodu neil taaskord käest ära?

Erinevad sündmused ja järjekordsete laastajate pealetung annab u 1904a uue põhjuse põgeneda ja nii pea kogu külaga Paadelaiult lahkutaksegi - algul Gotlandile ja sealt edasigi. Kuna jutustaja oli välja jõudnud Kanadasse, siis ilmselt kestis see reis pikemat aega. Raamat lõpeb Paadelaiult lahkumisega, mis reisiseltskonnast edasi sai, kahjuks pole kirjas.

Raamatus on jutustaja palvel kõik nimed muudetud. Ka Paadelaid pole päris kohanimi. Aga Hindi eessõna järgi on muu jutt päriselt sündinud. Raamatus on mitmed vihjed selle kohta, kus Paadelaid võiks asuda, aga ma nii hästi Saaremaa rannikut ei tunne, et seda teaks.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...