R. Hogan "Kaotatud asjade hoidja"

Ruth Hogani raamat "Kaotatud asjade hoidja" (Eesti Raamat, 288lk) sai paigutatud lugemise väljakutse teemasse nr 13 - Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on tähendusega nimisõna (N: Brown, King, Karu, Raud.). Sel aastal kavatsen ma väljakutses spetsiaalselt lugeda ainult neid teemasid, mis mida intrigeerivad ja huvitavad. Teiste teemade alla kavatsen sobitada raamatuid, mida ma ise väga lugeda tahan või hoopis teema asendada endale sobivaga. Minu eesmärgiks on sel aastal lihtsalt 52 raamatut ära lugeda ja kogu seda tegevust täiel rindal nautida. See raamat sai ka siia teemasse vaid õnneliku juhuse läbi - googeldasin autori perekonnanime ja sain vasteks, et see tähendab põlisameeriklaste elamut - Navajo muldonni.

Raamat ise oli kirjutatud stiilis, mida ma absoluutselt ei kannata. Üks peatükk ühest tegevusliinist, teine teisest. Või nii enamvähem nii. Vastik. Ei saa süveneda ei ühte ega teise liini, käib hüplemine ühelt teisele. Algusest peale oli muidugi aru saada, et need liinid leiavad puutekoha. Ja üks puutekoht oli juba üsna algusest peale mulle ka selge. Aga selgus, et see polnudki kõik. Veidi imal see kahe liini ajamine ja puutekohtade kohta kohmakate vihjete pildumine minu jaoks oli. AGA mõlemad liinid oli minu meelest väga armsalt kirjutatud. Tõesti nauditav oli lugeda. Olekski tahtnud ühte liini kohe pikemalt ja järjest rohkem lugeda.

Tegelaskujud olid minu jaoks huvitavad ja usutavad. Vähemalt enamvähem. Ei olnud eesmärk-pühendab-abinõu tegevusliine, mis absoluutselt võimatuna mõjuvad. Kaks küsimuse kohta tekkis. SPOILER ALERT!

• Miks soovis kaotatud asjade üleskorjaja neid ainult koguda, aga eluajal ei tundunud tal olevat mingit soovi neid omanikele tagastada? Miks tekkis tal surma eel soov tagastamisega tegeleda?
• Miks tekkis surnud naisel soov kummitama asuda kaotatud medaljoni otsimiseks alles pärast mehe surma? Miks ta mees varem ei kummitanud? Või äkki kummitas?
• Kuidas küll tegelased aru ei saanud, miks naine kummitab? Mina sain juba ammu.

Aga ma olengi tähenärija tegevusliinide usutavuse osas.

Mulle meeldis, et raamatu pealkirja ja peateemaga kooskõlas saab üks tegelane kaotatud asjade hoidja poolt kaotatud asjana üles korjatud ning raamatu lõpuks leiab end jälle üles. Võibolla sellepärast ta pidigi asjades kaevama, et end leida. Mulle meeldisid väga-väga kaotatud asjade lood. Neid oleks võinud veel palju rohkem olla. Pani mind jälle mõtlema asjadele ja asjade ajaloole ja kui palju pikem ja huvitavam see olla võib kui inimeste elu ja ajalugu.