Meres "Lihtsad valikud"

Teemasse nr 12. Raamat, mida lugesid vaid autori pärast, sisututvust lugemata/raamatust mitte midagi teadmata, leidsin raamatu üsna juhuslikult. Nimelt vahetasin telekal kanalit ja seal olid viimased minutid saatest, kus rääkis üks naine depressioonist (videot saad saadata siit https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=84284, alates 40:40). Minu jaoks tundusid tema esimesed laused (selle kohta, et depressiooniga üritas ta hästi palju tegevust leida, et mitte nukrutsema jääda) nii rumalad - ülepingest pigem tekib depressioon minu meelest. Aga kui tema teine lause oli, et see ei töötanud ning nüüd ta teeb teisiti, siis mõtlesin: "Vau! Nii tark naine!". Ja ekraanilt nägin, et tegemist Triinu Meresega.
Samal ajal muidugi on mitmelt poolt kõrva jäänud kiitvad sõnad Triinu Merese romaani "Lihtsad valikud" (Varrak, 272lk) suunas. Ma polnud uurinud, millest see raamat räägib, niisama väga lugema ei kutsunud. Aga kui nüüd "kohtusin" autoriga ja nägin, et nii intelligentne inimene, siis mõtlesin, et oleks aeg see kätte võtta.
Paraku oli see viga. Tegemist on ulmeromaaniga. Ja see pole üldse minu teema. Mul hakkab lihtsalt igav suuremat osa ulmekaid lugedes. Aga siiski... lugesin raamatu läbi. Ja nautisin eelkõige paralleele meie maailmaga. Muidugi on need liialdatud, aga samas nägin nendes teatud irooniat.
Minu lemmikmõte raamatust on "usuvaktsiin" ja "immuunsüsteemi ülereaktsioon usuvaktsiinile". Need leheküljed panid silma särama. Minu jaoks raamatu lemmikosa.
Aga need osad, mida ma meie tänapäeva kõverpeegli peegeldusena ei osanud näha, olid päris igavad. Ilmselgelt peaks teinekord enne raamatu kokkuvõtet vaatama, kui raamat lugemiseks välja valida.