Fallon "Kuidas Matthew'st lahti saada"

Raamatut Jane Falloni raamatut "Kuidas Matthew'st lahti saada" (Eesti Raamat, 352lk) lugesin ainult sellepärast, et see kuulub "Tõlkes leitud" sarja. Raamat oli pigem pettumus. Oleks pidanud kuulama oma sisetunnet ja selle pooleli jätma juba paarikümne lehekülje järel, kui peategelane vaikselt oma voodisse lamama jäi sel ajal kui tema armuke end koju minema asutas. Samas püüdis autor stseeni kirjeldada nii, et algul lugeja arvaks, et tegemist on hommikuga.

Edasi läks raamat farsiks. Kirjeldused keskealise naise - Heleni - üksildastest jõuludest, igatsus seltsi järele. Vastukaaluks kirjeldus perekondlikkest jõuludest, mis nagu komöödiafilmist välja võetud - alkohol, üleaisalöömine, tülid. Ja siis pöörab mees, kes pole mitte kunagi veel oma elus midagi otsustanud äkitselt 2 naise ja terve perekonna elu muutva otsusega kõigi pühadeplaanid pea peale.

Farss jätkub ja kerib tuure. Nagu halb komöödiateater. Helen otsustab, et tegelikult ta meest ei tahagi, üritab seda välja visata. Kui mees ei taha minna, siis hakkab planeerima, kuidas teda minema meelitada. Peagi saab tulevase exabikaasaga sõbraks (paljastamata oma isikut) ja asub seda juhendama, kuidas oma meest tagasi võluda. Et farss ikka tuure juurde saaks, tutvub meie keskealine kangelanna oma armukese täiskasvanud pojaga ning sealgi lendab hoolega sädemeid.

Selleks hetkeks oli raamat nagu rongiõnnetuse vaatamine - tead ju küll, et hästi siin midagi lõppeda ei saa, aga silmi ka kõrvale pöörata ei suuda. Lõpp oli imelik. Kohe kui Helen oli saanud oma tahtmise - mees oli minema läinud - tabas teda kahetsus ja ta oleks peaaegu mehe tagasi enda juurde palunud. Üksildased teleri ees veedetud õhtud, mida Helen varem nii igatses, tundusid teda hirmutavat. Väga imelik raamat. Järgmisi sarja raamatuid hindan enne kättevõtmist palju kriitilisemalt. Seekord lootsin, et läheb paremaks, aga ...

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...