Kivi jt "Seiklus neljale"

Lugemise väljakutse grupis nutika raamatukoguhoidja väljakutse oktoober: Selles raamatus ei olnud ainult üks lugu, seal oli neid palju. Need võisid olla novellid, artiklid, esseed, intervjuud. Kõik need lood olid erinevatelt autoritelt.

Sorisin raamatukogu kataloogis päris kaua. Üsna keeruline oli otsida raamatuid, mille rohkem kui üks autor. Aga pika otsimise peale leidsin ühe, mis tekitas minus huvi. Valituks osutus "Seiklus neljale", autoriteks Aita Kivi, Dagmar Lamp, Kati Murutar, Inga Raitar (Ajakirjade kirjastus, 247lk).

Raamatus olid nelja autori novellid, millest reklaami järgi saab kokku romaan. Ja see oli üsna tõsi, enamvähem terviku mulje see raamat tõesti jättis. Sobivalt. Sest kuna tegemist 4 omavahel võõra naisega, kes koos aega veedavad ja omavahel lugusid räägivad, siis väga terviklik see ei peagi ju olema.

Raamatus kõrvuti olevad 4 erinevat liini muidugi kutsuvad meeletult võrdlema ja seda ma tegelikult ka tegin. Aga alustama peaks siiski sellest, et raamatu neli väga erinevat lugu toimivad eriti hästi tänu sellele, et nad on seal raamatus kõrvuti. Nad toetavad üksteist. Selles mõttes ideaalne girl-power raamat - raamatu tegelased on üksteisele vaikselt toeks ning samuti raamatu autorid. Aplaus selle eest.

Ja siis preemiad:
- Aita Kivile parima tegelase eest, kes aitas loo tervikuks siduda,
- Dagmar Lambile parima tütarlapsest-sirgub-naine loo eest,
- Kati Murutarile enda avamise ja kastist välja mõtlemise eest,
- Inga Raitarile kõige huvitavama looga tegelase väljamõtlemise eest.


No ja siit tuleb kriitika...
Kahe autori lugusid (Raitar ja Kivi) ootasin põnevusega. Kusjuures nende käekiri oli minu silmale üsna sarnane, nii et Mariann (Kivi looming) ja Margot (Raitari looming) mul küll sassi ei läinud, aga pidin järgi vaatama, et kumb kirjanik kumma naisterahva sünnitanud on. Väga põnev ja alati eristatav oli minu jaoks ka Miina (Lambi looming), aga sisu poolest ei oodanud ma seda nii väga kui teiste naiste lugusid. Paraku jäi Meeri (Murutari looming) minu jaoks täiesti võõraks. Kusjuures tegu oli väga huvitava naisega, ilmselt kõige huvitavam kõigist neljast, aga tema loo jälgimine oli mulle lihtsalt meeletult keeruline, sest Murutari kirjutamisstiil oli minu jaoks veidi üle võlli.

Mul tekkis tahtmine mõni Inga Raitari ja Aita Kivi raamat selle peale läbi lugeda :)