Markham "Koos ööga läände"

Maikuus on lugemise väljakutse grupi nutika raamatukoguhoidja väljakutse teemaks lennumasinad. Selles raamatus räägiti pidevalt mingitest lendavatest masinatest. Raketid, lennukid, õhupallid, tsepelinid, ulmemasinad. Võimalik, et kogu tegevus toimuski mingis lendavas masinas? Ma täpselt ei mäleta.

Mul oli selle teema peale vesi üsna ahjus, aga õnneks mu nutikast raamatukoguhoidjast sõber aitas mu välja viitas Beryl Markhami raamatule "Koos ööga läände" (Olion, 271lk).

Juba raamatuga tutvudes sain aru, et raamat on paras inspiratsioonilaks. Minu vanavanaemaga samal aastal sündinud naine, kes 1936a (kui mu vanavanaema 1936a Jõgevamaal taluperenaine ning kahe laps ema elu elas) lendas Inglismaalt Põhja-Ameerikas, kokku õhus 21h ja 25 minutit. Eesmärk oli jõuda New Yorki, kus lennu rahastaja teda pidulikult ootas, aga kütusepaagi jäätumise tõttu pidi ta hädamaanduma Kanadas, Nova Scotias, olles vaid mõned lennuminutid Sydney lennujaamast eemal.

Selle naise elus on üks inspiratsioon teise järel. Esiteks kolis ta 4a vanuses koos isaga Inglismaalt Keeniasse. Miks? Miks lahkus isa koos pere noorema lapsega - tütrega - Aafrikasse ning ema jäi pere vanema lapsega - pojaga - Inglismaale? Ei tea, sellest raamat ei räägi. Ja selle raamatu loo mõttes pole see ka oluline.

Beryli isa pidas farmi, kasvatas ja treenis hobuseid, kas Beryl õppis seda tegema. Samuti õppis ta tundma metsikuid Keenia loomi, käis koos kohalikega jahil. Kui Beryl oli 17a, tabas farmi suur põud ning see läks pankrotti. Kogu farm läks haamri alla, Beryli isa kolis Peruusse, aga Beryl otsustas Aafrikasse jääda ning hobuseid treenida. Ta lahkus farmist oma hobusega (kelle sünni juures ta oli peamine abiline olnud ning kelle varsast üles kasvatanud) ning vaid sadulakotitäie asjadega (sh nii tema kui kobuse hooldamise esemed). Berylist sai litsenseeritud ratsatreener ning ta saavutas tuntuse kui tema treenitud hobune olulisel võistlusel favoriidi (kes oli ka tema treenitud ja vahetult enne võistlust treenerit vahetanud) võitis. Ta jätkas seda tööd elu lõpuni.

Aga see polnud veel kõk. 1931a otsustas Beryl, et hakkab tegelema lendamisega ning ta tegigi seda. Nagu ta varem oli õppinud hobustega töötamist, õppis ta nüüd lendamist - kirega ja trotsides traditsioonilist naiserolli. Osava lendurina sattus ta 1936a kokku inimestega, kes soovisid rahastada tema rekordi püstitamise katset ning projekt "Reis üle Atlandi" oligi sündinud.

Ma üritasin raamatust välja lugeda, et mis oli selle imepärase naise saladus. Kuidas läks nii, et ta julges teha asju, mis olid naisele nii ebatraditsioonilised ja seda mitte üks kord... Treeneriamet, lendamine, 3 abielu, terve hulk lühiajalisi suhteid meestega... Tõeliselt inspireeriv naine - elame me ju kõik vaid üks kord.

Raamatus ei räägita sõnaga Beryli armusuhetest, samuti mitte tema lapsest, kes oli lennureisi ajaks minu arvutuste järgi 6-7a vanune.

Aga kas kõik see ongi oluline? Inspireerivaim osa tema elust on raamatus kirjas.

"Võib elada ära terve elu ja lõpuks teada teistest inimestest rohkem kui iseendast. Sa õpid teisi inimiesi jälgima, kuid ei jälgi kunagi iseennast, sest üritad vältida üksindust... Kui sa aga oled lennukis ihuüksi, isegi nii lühikest aega nagu seda on üks öö ja päev, pöördumatult üksi, ja sul pole vaadata midagi peale lennukite näidikute ja oma käte ning needki on hämaruses, kui sul pole mõelda millelegi peale oma pisukese vapruse, pole imestada millegi üle peale su meeltesse juurdunud veendumuste, nägude ja lootuste, võib see kogemus olla sama jahmatav, kui sa esimest korda tajud, et keset ööd kõnnib su kõrval keegi võõras. See võõras oled sa ise."