Pollard "Väike Prantsuse külalismaja. Suvi"

Helen Pollardi "Väike Prantsuse külalismaja. Suvi" (Pegasus, 392lk)... Ei teagi, mis mulle umbes jõulude ajal sisse lõi, et ma sellele raamatule end raamatukogus järjekorda panin. Kui raamatu jaanuari keskpaiku kätte sain, siis imestasin ise ka, et pidin sellega ju ometi suveni ootama.

Võimalik, et vale aeg jättiski mu lugemiselamusele seekord oma jälje. Sest .. see raamat tundus mulle algul küll jälle esimese raamatuga lähedane - räägiti külalismajast ja selle külastajatest. Aga lõpuks kiskus ikka peredraamaks ära ja raamatu lõpp tundus mulle kunstlik ja veidi õõnes.

Raamatu sisuks on, et Emmy, kes esimeses osas külalismaja külastas ja sinna poolkogemata "abitööliseks" sattus, ning teises osas oligi päriselt Prantsusmaale elama kolinud, külalismajas töötas ning turismiärisse sisenes, on nüüd abieluranda sõudmas. Eks tal ju selle kolimise üks ajend oligi see, et tema raamatupidajast silmarõõm Alain teda sinna ootama jäi. Raamatu läbiv joon ongi pulmaettevalmistused, sellega koos ema-tütre suhted, täiskasvanuikka jõudnud laste ja emade suhete muutused ja lõpuks muidugi pulmad.

Raamatu algusest peale tundus mulle kahtlane, et Emmy pulmad on planeeritud mujal kui tema La Cour des Roses. No ja kui lõpuks sündmused niimoodi paika keerati, et pulmad siiski sinna ümber kolisid, oli selge, et muudmoodi ju selles sarjas ei saanudki.

Kahjuks jäi mul seekord tundmata see Kesk-Euroopa suviselt virvendav õhk ja kõike kuldav valgus, mida ma tundsin esimest osa lugedes. Aga võibolla lugesin seda raamatut vales ajas/kohas ja see saigi probleemiks.

Autor väidab järelsõnas/kirjas, et see raamat jääb sarja viimaseks. Näis, kas peab ka oma sõna...