Ragde "Andestada saab alati"

2020 aasta väljakutseid valisin endale kaks. Üks neist on Eesti rahvajutuaasta 11x11 väljakutse (https://www.rahvakultuur.ee/Teema-aasta_2020_3648), kus 11 kuud järjest avaldatakse iga kuu 11. kuupäeval vastava kuu raamat, mida järgmise kuu alguseni lugeda, jutustada, ümber jutustada, arutada.

Teine väljakutse on mu armastas FB Lugemise väljakutse grupist. Millise sisuga see teine väljakutse tuleb, ma kahjuks ei tea veel, väga salajane tundub see kõik. Väljakutse nimi on "Igaüks on oma saatuse sepp..." ja praegu on teada ainult jaanuari kohta:

Jaanuar: Vali endale lugemiseks üks raamat, mida väga lugeda soovid. Paks või õhuke, naise või mehe kirjutatud, täiskasvanute või lastekas... AGA - vali hoolega, sest sellest raamatust sõltub veebruarikuu raamat ja kogu Sinu järgneva aasta väljakutse nägu. Lisa kindlasti postituse algusesse teemasilt #saatusesepp

No ja selle teise väljakutsega ma nüüd algust teengi. Hetkel on küll minu jaoks veel küsimärk õhus, et kas viitsin selle ka lõpuni teha. Sest ... midagi pole ju teada, mis üldse tegema peab. Aga hüppan reele, küll maha annab viskuda alati.  Valisin jaanuarikuu teemaks Anne B. Ragde „Andestada saab alati” (Eesti Raamat, 272lk).

Raamat on Ragde Neshovi sarjas neljas raamat. Esimene raamat meeldis mulle väga, teine-kolmas sulasid mul lugemise järel kuidagi kokku ja erilist muljet ei jätnud. Lisaks ei meeldinud mulle üldse, et mega perekonnasaladused tiriti seal lõpus päevavalgele. St mitte päevavalgele kiskumine polnud halb, see saladus ise oli lihtsalt nii... mega ökk. Mõtlesin, et ei viitsigi seda sarja enam edasi lugeda. Aga ... siin ma nüüd olen.

Tundub, et aeg on selle sarja juures oluline faktor. Veidi aega on eelmiste osadega vahet ja kohe teine minek. Mulle see raamat jälle kord tõesti meeldis. Ja jälle kord lõppes see nii, et ootan juba järgmise osa lugemist.

Mulle meeldis selle raamatu juures väga just see, et 40 aasta vanune Torunn otsustas (hoolimata vanusest), et on eluteel jõudnud ummikusse. Aga selle asemel, et sinna ummikusse istuma ja surma ootama jääda, tõusis ta püsti, keeras ümber ja läks paremat teed otsima. Väga inspireeriv lugemine.

Kui raamatule midagi ette heita, siis ehk seda, et erinevalt eelmiste osade katastroofimaigust, oli seekordne raamat suht ninnunännu. Aga ma arvan, et sarjale tegi see kokkuvõttes head.

Jääb üle nüüd ainult oodata:
- järgmist raamatukogukülastust, et saaksin järgmise osa laenutada
- veebruarikuud, et saaks teada, kuidas väljakutse jätkub
- kas ja millal tõlgitakse ära sarja 6. osa. Tundub, et see jääb viimaseks. Aga mine tea, ilmunud teine ainult paar kuud tagasi. Sisukokkuvõtte lugesin kirjaniku või orginaalkirjastuse kodulehelt google translatega kuidagi ära. Pealkiri on "Tütred".