MATHURA "Jääminek"

Viimasel raamatukoguskäigul meenus mulle, et lugemise väljakutse jaanuarikuu teema - talve-,  külma- või lumeteemaline raamat, on mul ikka veel lugemata. Eeltöö oli tegemata, seega uurisin lihtsalt raamatukogu riiuleid ja leidsin MATHURA "Jäämineku" (Allikaäärne, 96lk). Lugemise väljakutse teema nr 32 - raamat ühesõnalise pealkirjaga - sobib see raamat ka, seega eesmärk lugeda kuu teemade raamatuid ning need sobitada suurde väljakutsesse - esimene katse õnnestus.

Raamat rääkis ühe vana mehe viimasest talvest looduskaunis kuid samas karmis kodutalus. Üksi. Lähim inimene kilomeetrite kaugusel. Vanadusest nõrgana. Samas õnnelikuna, et saab siiski olla kodus ja toimetada armasaks saanud asjade keskel. Jääminekuga koos lõppes raamat ja lõppes ka vana mehe elu. 

Raamat oli minu meelest hästi kirjutatud. Väikeseformaadiline ja õhuke - seega sai see läbi enne kui päev jõudis õhtusse ja enne kui jõudsin mõelda, kas peaks pooleli jätma või edasi lugema. Looduse kirjeldused olid võimsalt luulelised nagu luuletajast autorile sobiv. Olen varemgi märganud, et luuletajate kirjutatud proosa on sageli mu lemmik. Luulet lugeda mulle eriti ei meeldi, aga luuletajate kirjutatud proosa on varemgi hinge helisema pannud. Selle raamatu juures tekkis mõte, et peaks endale isikliku koopia ostma ja hingekosutust otsides mitmed kohad üle lugema.

Sotsiaalne aspekt oli raamatus ka - kui keeruline on siiski ühel vanadusest nõrgal inimesel teha igapäevatoimetused - tuua puid, kütta ahju, tuua keldrist kartuleid, keeta toitu, pesta nõud jne. Saunapäeva suurest väljakutsest ei julge mõeldagi või sellest, kui olmetrauma korrakski kimbutab...