Backman "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust"

Lugemise väljakutses on väga eriilmelisi teemasid. Mõned on sellised, kuhu tuleb spetsiaalselt raamat valida. Mõned sellised, kuhu niikuinii aasta jooksul mõni raamat satub. No ja mõned ka sellised, kuhu olen saanud sobitada juhuslikult lugemiseks kättesattunud või mingil muul põhjusel kätte sattunud raamatu. Teemasse nr 44, raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud, arvasin ka leidvat aasta jooksul kindlasti mõne raamatu, sest kuigi ma pole väga palju reisinud, siis mitmed maad on siiski külastatud.

Selgus aga, et detsember juba käib, aga selles teemas laiutab ikka veel tühjus. Aga väikese otsingu peale selgus, et "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust" (Varrak, 352lk), mida olen pikalt plaaninud lugeda, on kirjutanud Rootsi kirjanik Fredrik Backman.

Raamat vanaemast, kes püüab oma emana tehtud vigu heastada, olles hea vanaema. Vanaema, kes on alati oma lapselapse suurim toetaja ja veel natuke, ükskõik millist toetust ta lapselaps vajab. Isegi kui selleks, et panna lapselapse halba koolipäeva unustama, on vaja põgeneda haiglast ja loopida politseinike mullaga (ise karjudes, et see on kaka), siis vanaema ei kohku millegi ees tagasi. Raamat räägib sellest, kuidas vanaema hoolitses selle eest, et lapselapse elu jätkuks kaitstult, ta leiaks uusi sõpru ja oskaks edasi minna ka siis, kui vanaema ise enam tema eest igapäevaselt hoolitseda ei saa. Kuna see polnud mingi tavaline lapselaps ega mingi tavaline vanaema, siis pole see ka eriti tavaline hoolitsuse viis, mis siin raamatus lahti rullub. Aga seda huvitavam on sellest lugeda.

Väga huvitav on näha inimeste käitumise taha ning õppida koos väikese tüdrukuga, et inimeste olemuse põhjused on sageli tema minevikus. Ning imelik ja häiriv käitumisviis saab muutuda, kui seda aktsepteerida ning inimest toetada.

Minu jaoks oli raamat tõeline naer läbi pisarate lugemiselamus, sest tõsistest teemadest oli kirjutatud humoorikalt ning elujaatavalt. Samas oli see esimene raamat üle pika aja, mille lõpetamise järel nägin öösel õudusunenägu.