Peegel "Teed ja ristteed"

Teemasse 49, raamat, mille tegevuspaigaks on Eesti küla, oli jälle keeruline raamatut valida. Aga ühel hetkel koristasin sahtlit ja leidsin sealt sõbralt mitu aastat tagasi laenatud Juhan Peegli raamatu "Teed ja ristteed. Üks vanamoeline jutuahel" (Eesti Raamat, 136lk). Ma ei mäleta, miks ma selle raamatu laenasin. Küllap ta tegi sellst mingitpidi juttu ja mul tekkis huvi. Ei meenunud ka see, miks raamat pooleli jäi. Ainult esimene lugu tuli tuttav ette.

Aegamööda meenus, et see jäi läbi lugemata just sellepärast, et see jutuahel oli minu jaoks lünklik. Minu jaoks sai kiirelt selgeks, et jutud on omavahel seotud - vanaisa tegemisi jätkas samas piirkonnas laps ja tema järel lapselaps. Aga ma ei suutnud siiski kõigi juttude puhul täpselt aru saada, kuidas tegelased omavahel seotud on. See jäi mind miskipärast kõvasti häirima. Ainsaks ühiseks tunnistajaks kõigi tegelaste eludele oli üks kasepuu sisse lõigatud rist.

Kõige enam jäi mulle meelde raamatu esimene ja teiseks viimane lugu (koos eelviimasega). Mõlemas loos on nii, et tegelase tehtud valik viib ta teele, mis muudab tema elu (ja esimeses loos terve suguvõsa käekäiku) täielikult. Samas see valik tundub valiku tegemise hetkel nii pealiskaudne, juhuslik. Paneb mõtlema oma igapäevastele valikutele, sageli ei ole võimalik ette teada, millised on täna tehtud valiku tagajärjed - jääb loota ainult heale õnnele :)