Laaksonen "Ole ise"

Teemasse nr 38 - raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor - tahtsin algusest peale valida mõnda soome kirjaniku teost. Ma peast tean kahjuks ainult kahte Soome kirjanikku - Hilja Valtonen ja Aleksis Kivi. Kusjuures just niipidises järjekorras. Esimese kõik raamatud lugesin kunagi teismelisena läbi. Neelasin. Vaatasin raamatukogu kataloog - rohkem pole neid tõlgitud (võibolla ka mitte kirjutatud) ja uuesti lugemine ei tundunud ahvatlev, isegi kui eelmisest korrast on u 20a. Aleksis Kivi ei tundunud ka ahvatlev. Andis otsida mõnda kirjanikku, keda oleks tõlgitud ka, originaalkeeles lugejat minust hetkel pole. Aga leidsin ja leidsin väga huvitava autor. Nimelt Heli Laaksoneni "Ole ise" (EKSA, 84lk). Siinkohal tasub mainida, et raamatu tõlkija on Järvi Kokla ja raamat on tõlgitud hiiu murdesse, mis ilmselt panustas vähemalt pool minuni jõudnud meeleolust.

Ma ei ole enne lugemise väljakutsete tegemist eriti luuletuste fänn. Aga nüüd olen avastanud, et vahel mõni luulekogu läbi lugeda on väga tore. See luulekogu tegi on kerge huumoriga tuju heaks, kuigi mitte kõik luuletused polnud kerged. Avastasin, et kui ma mõnest sõnast aru ei saa, siis piisab kui lugeda see kõva häälega (või lasta on peas kõlada) ja kohe on arusaadav.

Meelde jäid:

Söida sii!

Vöta saia- ja mustapesukott seltsi!

Teeme küla köikse ilusama pesupeeva:
nöörid otseks
sokid noodiks.
Mängid neid moole.
Sukapükste koha peel
piiiitk igatsus.


Heasti

Ma tulli öösse reisu peeld kodu
ja vaatsi hoolega et mo tuakärmes välja äi peeseks
ma olli pidan seda mütu nädald vangis
et majade sees oleks vehemald üks elus hing
kasvöi natust pisemad seltsi.
...

Aeg

Teinakord ma pikuda vagavasti öhe koha peel
ja katsu olla hästi tasa
et aeg mind üles äi lövaks
ega hakkaks jälle edas minema
ja tahtma, et ma ta seltsis muretseks.
...