Traat "Tants aurukatla ümber

Teemasse nr 8 - häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud... (täiesti vaba valik kirjaniku, teose, sarja, žanri jne. osas)- valisin raamatut keskkooli kohustusliku kirjanduse nimekirjast. Mina lugesin omal ajal kõik koolis kohustusliku kraami läbi ja otsisin raamatukogust lugemist lisakski. Aga kas loeti meie koolis vähem kui mujal või teisi asju kui mujal, paljud raamatud, mida enamus inimesi koolis kohustuslikus korras loeb, on mul lugemata. Väljakutsesse valisin Mats Traadi „Tants aurukatla ümber” (Ilmamaa, 176lk).

Pealkiri pani mul kohe fantaasia tööle. Kujutlesin kuidas nõiad auravas katlas midagi keedavad ja lõkke ümber tantsu löövad. Ehk - mul polnud aimugi, milles raamat kõneleb.

Reaalsus oli see, et tants käiski pidevalt aurukatla (ehk rehepeksumasinat töös hoidva aurumasina) läheduses, aga see katel ise (olles küll oluline tegelaste igapäevaelu osa) ei olnud jutus peamine tegelane. Jutt käis siiski peamiselt inimeste omavahelistest suhetest, taustaks riigis valitsev kord ja selle mõju lihtsale töömehele.

Dialoogid olid raamatus Otepäe murrakus, pidin vahepeal päris hoolega pingutama, et neid mõista. Huvitav on see, et Lõuna-Eesti murdeid ma mõistan suurepäraselt, kui neid kuulen, aga just kirjepandud tekstist oon raske aru saada. Lugesin vahepeal mõne dialoogi isegi kõva häälega endale ette, et paremini aru saada.

Mulle meeldis raamat ladus keel ja ka ülesehitus - raamat oli jagatud 5 tantsuks, mis kõik toimusid erinevatel ajahetkedel, erinevate poliitiliste olukordade ajal, aga samade tegelaste või nende laste osalusel.

Peatun veel sellel, et raamatu kaanel olev pilt meenutab mulle väga üht pilti mu vanaema pildikastist. Pole sama, aga viljapeks oli selgelt selline töö, mida ülesvõtmise vääriliseks peetud.

Hea meel, et lugesin.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...