Paju "Betti. kibuvits õitseb"

Teemasse nr 6 (700lk ühte autorit) oli mul päris mitu mõtet ja kaalusin ühte ja teist. Aga kui lugesin läbi esimese Aili Paju raamatu, otsustasin, et seda tarka naist tasub kuulata ja lugeda veelgi ning nii ta jäi. Väljakutseks vajalik 700lk saab täis raamatuga "Betti, kibuvits õitseb : dialooge Betti Alveriga" (Greif, 141lk) (varem loetud "Merkuuri tütar"  ja "Minu ülikool"), aga autori taimeravi kohta kirjutatud raamatuteni pole veel korralikult jõudnud (paari olen tegelikult varem sirvinud).

Ma muidugi tean luuletaja Betti Alverit, kes ei teaks. Tema loomingut ma tunnen küll üsna kesiselt, tavalise koolilapse jagu. Seega ma polnud väga elevil mõttest seda lugema asuda. Algul olin isegi veidi pettunud - kirjanikust ei saanud selles raamatus just palju teada. Vähemalt ei peatutud sugugi teemadel, mida tavalised biograafiad sisaldavad. Alles raamatu keskel sain aru, kui palju väärtuslikum on selline isiklik vaade inimese elule.

Kahe üksiku naise suhte kirjeldus oli minu jaoks väga silmiavav. Suhtemuster, kus kaks naist tunduvad teineteist väga hoidvat ja toetavat, aga siis tekib tühjast kohast tülisid, ei ole mulle võõras. Nähtud nii oma elus kui ka ümberringi. Kas oma õiguse tagaajamine on tähtsam kui üksteisele toe pakkumine? Vahel tundub, et on. Kuidas teha nii, et naised saaks jääda endale olulistes asjades eriarvamusele, aga suudaksid ikkagi teineteist toetada ja hoida?

Tsitaate:
lk 72
"Just. Teadja... teadma... teadus... teadlane," korrutasin mina. "Meie keeles on vägevaid sõnu, mis nüüdseks on ära lagastatud, tühjaks lüpstud, valetama pandud. Algselt oli sõna "teadma" tõenäoliselt üks ürgsemaid, meie hõim on sellesse pannud oma elukogemuse. Kui neid sõnu pruugitakse, vabaneb energia, mis toimib praegugi veel. Aga sõnad pole ju ammendamatud, neidki peaks hooldama... Minule on teadus olnud meeletu töö, üleni haarav mõttevaev..."
...
"Meie ise ei säästa oma keelt, lobiseme, võtame temast kõik, ta elujõu. Alati olen ma uskunud meie kriitilisse meelde, aga viimasel ajal..." lõin käega.

lk 94 mainiti Rein Ruutsoo kriitikat "Majakatulede" kohta. Betti Alver kritiseeris 1977a Loomingi 11 numbris ilmunud kirjanike sõnavõtte viimaselt kongressilt. Paljud ettekanded talle ei meeldinud, aga seda kiitis. Tahtsin teada, misasi on "Majakatuled". Võimalik, et 1977a ilmunud "Majaka valgus : mõtteid V. I. Leninist", koostaja E. Lõbu.