Künnapas "Helisevad ööd saarel"

Lugemise väljakutse grupis loositi detsembris lähenevate jõulude ootuses välja päris mitu raamatut. Ma osalesin enamuses loosimistes, mida enne lõpptähtaega grupis postitusi sirvides märkasin. Romantiline kirjandus on mulle alati meeldinud, kuigi need romantilised raamatud, mis meeldisid nooremana, on natuke teistsuguse romantika vastu välja vahetunud. Seega osalesin ka romantilise romaani loosis ja seekord võitsin! Varsti saabus mulle postiga Heli Künnapase raamat "Helisevad ööd saarel", mis on kaheksas raamat sarjast "Mõni õhtu romantikat" (Heli Kirjastus, 124lk).

Vaadates kui õhuke see raamat on, tundus, et minu jaoks saab seal olema küll täpselt üks õhtu romantikat ja selles oli mul õigus. Aga muidugi pole kõik inimesed nii kiired lugejad. Raamat oli sisu poolest armukolmnurk - üks naine, kaks meest. Mehed teineteise vastandid, üks sisukam ja haritum, teine lihtsakoelisem ja maisemate huvidega ja ... veidi agressiivne. Muidugi oli algusest peale selge, et selline raamat saab lõppeda ainult ühel viisil, aga tähtis pole ju ainult lõpp-punkt, ikka teekond ka.

Raamatu väärtus seisnes minu jaoks selles, et põimis endasse üsna hästi tänapäevaseid väärtushinnanguid ja sotsiaalseid probleeme. Aga minu maitsele jäi kogu jutt kuidagi must-valgeks: hea mees vs halb mees, romantiline maaelu vs linna kõledus, tubli üksikema vs joodikutest lapsevanemad jne. Üsna lihtsakoeliselt kirjutatud, enda fantaasiale jäi vähe ruumi. Aga lugesin seda ühel ööl, kui ma haigena und ei saanud ning selleks oli see üsna paras. Midagi väga keerulist ja filosoofilist poleks mu väsinud aju tol hetkel kinni võtnud.