Aveyard "Punane kuninganna"

Ausalt öeldes panin Victoria Aveyardi raamatu "Punane kuninganna" (Pikoprint, 424lk) endale lugemise nimekirja ainult sellepärast, et ... see raamat on nii ilus-hirmsa kaanekujundusega - kaunid ja samas õõvastavad veretilgad tilguvad hõbedaselt kroonilt.

Raamat ise on väljamõeldud maailmast, kus punase verega inimesed elavad vaeste orjadena ning hõbedase verega ja enamuses ka võluvõimetega ülemkiht nende üle valitseb. Lisaks sellele, et punaverelisi koheldakse ebaõiglasest kodumaalt, on riik veel ka naabritega sõjas ning punase verega kodumaa tütred ja pojad, kellest riigile muud kasu pole, kupatatakse otsemat teed rindele kahurilihaks.

Sellises tohuvapohus selgub, et ühel punaverelisel vargaplikal on võimed, mis saaksid loogiliselt olla ainult hõbeverelisel inimesel. Tüdruku elu muutub seda teada saades kardinaalselt, sest hõbevereline kuninganna (kellest ma tegelikult pole üldse kindel, et ta siiski hõbevereline on, raamatus pole tema verd kordagi "näha" olnud) teab, mis juhtub, kui keegi teada saab, et punaverelisel tüdrukul on võluvõimed - kuidas saab klassisüsteem nii edasi püsida. Edasi tundub, et keegi ei või kindel olla, kes on su sõber, kes vaenlane. Ning usaldada ei tohi kedagi.

Tundub, et minust on saanud noortele mõeldud ulmekate austaja, aga pole hullu :)

Järgmised osad on "Klaasmõõk" ja "Kuninga kong". Mõtlen siin vaikselt, et kas need minu suvelugemise nimekirja jäävad või mitte...