Nora Ikstena "Emapiim" (Hunt, 224lk) läks mulle lugemisnimekirja puhtalt peakirja pärast. Lapse rinnaga toitmine on minu jaoks olnud juba pikka aega huvipakkuv teema ja südameasi. Aga paraku - sellest on raamatus väga vähe juttu.
Mida me saame emapiimaga kaasa? Kui uskuda, et raamatu peategelastest 1944a sündinud naine tõesti oma ema piimast midagi kaasa sai, siis poleks seda lugu olemas. Samas tema 1969a sündinud tütar oleks nagu oma vanaemalt emapiima saanud ning tõesti päris teistsuguseks kasvanud kui tema ema. Aga kuidas? "Ema" kasvatas ja armastas sama naine kui "tütart". Va see, et tütart kasvatas lisaks armastavale emaemale ka tema enda ema, kes oli endaga nii pahuksis, et seda oli minu meelest lapse kasvatamiseks liiga palju.
Minu jaoks oli selle raamatu peamine väärtus siiski Lätis 1980ndatel toimunud taustasündmuste kirjeldus. Natuke tundus mulle, et Eestis võisid sellised sündmused toimuda pigem 1945-1960 vahemikus või ehk veidi hiljem, aga mitte enam pärast 1980ndat, aga võibolla ma olen liiga naiivne. Kokkuvõttes - ei kahetse lugemist. Eriti hea meel, et head naaberrahva kirjandust on eesti keelde tõlgitud. Ja hästi tõlgitud.
Siin blogis viidatud FB Lugemise väljakutse grupp asub siin: https://www.facebook.com/groups/1534342870175582/
Tigane "Seitse pastlapaari"
Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...
-
Minu vanaisa ja ema lugesid mulle lapsepõlves palju raamatuid ette. Üks raamat, mille ettelugemist ma mäletan, oli Jüri Parijõgi "Jutt...
-
Rahvajutuaasta väljakutse (11x11) septembrikuu raamat on Kilplased. Seekord sai ise valida erinevate teoste vahel ja lugesin läbi Friedrich...
-
Tegelikult on Harriet Lerneri "Vihatants" (Pilgrim, 296lk) minu lugemata raamatute nimekirjas juba päris kaua, aga otsustasin ta p...