Leon "Surm la Fenices"

Donna Leoni romaani "Surm la Fenices" (Kunst, 288lk) hakkasin lugema seetõttu, et küsisin raamatukoguhoidjalt mõnda kergemasisulist raamatut, mis oleks seotud muusikaga, sest nutika raamatukoguhoidja väljakutse 2019 juuni teemaks on "Selles raamatus on muusika! Ma ei mäleta, kas seal oli kirjutatud mõnest pärismuusikust või oli see väljamõeldud lugu, kus olid muusikud, või kirjutati hoopis mingist muusikaasutusest või oli raamatu kirjutanud muusik ise, aga kogu lugu keerles muusika ümber."

Raamat algab sellega, et Veneetsias esietendub La Traviata, etendus tundub olevat suurem rahvusvaheline projekt, sopran on kohale tulnud Milanost, .... Etenduse teisel vaheajal mürgitatakse Saksamaalt pärit kuulus dirigent Wellauer. Juhtumit asub lahendama komissar Guido Brunetti, kohalik ja tundub olevat kirkam kriit muidu üsna vabakäigul töötavas politseijaoskonnas.

Raamat kulgeb suures osas üsna uinuvad rütmis. Kui algne kära sündimuse ümber  vaibub, siis loeme pikki kirjeldusi sellest, kuidas mees vestleb ühe ja teisega, minu meelest eriti kuhugi ei jõua oma vestlustes. Mul tekib küll mitmeid teooriaid, kes võiks olla mõrvar, millest kõik pole ka väga valed. Aga mitte ka päriselt õiged. Lõpp üllatab, kui kõik kivikesed omale kohale langevad.

Raamatut oli kerge lugeda, mitme kõrval tegelase kohta oleks tahtnud veelgi rohkem teada, olid piisavalt huvitavaks kirjutatud.