Alustaks sellest, et mulle üldse ei meeldi enamus ulmet. Nagu mitte üldse. Midagi sellist, mis mulle üldse ei meeldi, ma ei suuda lugeda, olgu väljakutse või mitte. Seepärast oli teema nr 43 - Eesti ulmekirjaniku teos - minu jaoks paras pähkel. Uurisin ühte ja teist, aga Kadri Pettai "Jaanik(a)" (Tänapäev, 128lk) tundus mulle kirjelduse järgi täitsa põnev.
Umbes 30 lehekülge oli täitsa tavaline - ulmet ei kuskil. Mitte, et ma kurdaks. Edasi läks lahti, aga see polnud õnneks väga üle võlli ulme, rohkem selline muinasjutuline ulme. Mulle täitsa meeldis. Lõpuks kiskus nii põnevaks, et magamaminek venis hilisemaks, kui mul plaanis oli. Ei midagi elumuutvat, aga täitsa loetav raamat ja võibolla võtan järjegi kätte, kui see peaks kunagi ilmuma.
Siin blogis viidatud FB Lugemise väljakutse grupp asub siin: https://www.facebook.com/groups/1534342870175582/
Laaman "Mis need sipelgad"
Ilona Laamani "Mis need sipelgad ka ära ei ole" (mana, 51lk) valis mulle lugemiseks Kaja. Kui ma palusin tal minu armastele poega...
-
Minu vanaisa ja ema lugesid mulle lapsepõlves palju raamatuid ette. Üks raamat, mille ettelugemist ma mäletan, oli Jüri Parijõgi "Jutt...
-
Jüri Kolki luulekogud "Hele täht" ja "Igapidi üks õnn ja rõõm", andis mulle mu raamatukoguhoidjast sõber Kaja. Luuletus...
-
David Lodge romaane "Ühest kohast teise" (Varrak, 256lk), "Väike maailm" (Varrak, 375lk) ja "Väärt töö" (Varra...