Marjakobar ja teisi setu muinasjutte 11x11

Eesti rahvajutu 11x11 väljakutse 11. jaanuaril avaldatud raamat on "Marjakobar ja teisi setu muinasjutte" (minul väljaanne Eesti Raamat, 1989, 133lk).

Esimene asi, mis raamatu juures mulle silma jäi, oli see, et raamatu köide on tagurpidi. Huvitav, kas terve trükk selline või mõne raamatu köitmisel eksitud?

Lugemisel hoidsin seekord hoolega parajust. Tahtsin, et oleks aega kõigi juttude peale natuke mõelda ka, sest jutud ju lühikesed ja raamat pigem õhuke. Mina olin raamatut lapsena lugenud või oli seda mulle ette loetud. Lapsed kuulsid esimest korda, kuigi paljusid jutte olid nad varem kuulnud.

Mõned sõnad ja väljendid olid lastele raamatus võõrad, mõned olid isegi mulle uued. Otsisime iga kord võõraste sõnade tähenduse välja. Meenuvad tsudsu, ugurits, sukman, nänn, era tegema, õlletama.

Raamatut lugedes märkasin ma palju rohkem kordusi, kui olin varem rahvajuttude juures märganud. Teadsin küll, et kordamist kasutatakse lugude rääkimise juures ikka. Aga polnud kunagi märganud, et seda juhtuks nii palju. Lastele see sobib - kordusteta jutt kulgeb vahel lapse jaoks liiga kiiresti, ei jõua süveneda ja harjuda, kui lugu juba läbi. Kordused võtavad tempo maha ja lubavad sisse elada.

Teiseks märkasin, et nii mõnegi jutu võib täitsa ulmejutuks liigitada. Olgu see selleks, et loomadel on inimeste oskused ja rääkimisvõime enamuses rahvajuttudes. Aga jutus "Söepuder", kus: söest keedeti putru; musta värvi pudru söömisest värvus mustaks sööja nahk; mustanahaline tütarlaps pandi merevette 4 päevaks likku ja liguneski puhtaks; keegi ei pane imeks, kui akna all laulnud vend sealtsamast minutike hiljem surnuna leitakse; vennaga mitte just eriti hästi läbi saanud Vanahalb, hakkab seepeale virgasti õlut pruulima - parema koha puudumisel omaenda suhu :) Aga vähemalt lõppes õe-venna seiklus selles jutus kenasti ja õnnelikult.

Lastele meeldis väga, mulle ka. Ootame koos järgmise kuu raamatut :)

Pollard "Väike Prantsuse külalismaja. Suvi"

Helen Pollardi "Väike Prantsuse külalismaja. Suvi" (Pegasus, 392lk)... Ei teagi, mis mulle umbes jõulude ajal sisse lõi, et ma sellele raamatule end raamatukogus järjekorda panin. Kui raamatu jaanuari keskpaiku kätte sain, siis imestasin ise ka, et pidin sellega ju ometi suveni ootama.

Võimalik, et vale aeg jättiski mu lugemiselamusele seekord oma jälje. Sest .. see raamat tundus mulle algul küll jälle esimese raamatuga lähedane - räägiti külalismajast ja selle külastajatest. Aga lõpuks kiskus ikka peredraamaks ära ja raamatu lõpp tundus mulle kunstlik ja veidi õõnes.

Raamatu sisuks on, et Emmy, kes esimeses osas külalismaja külastas ja sinna poolkogemata "abitööliseks" sattus, ning teises osas oligi päriselt Prantsusmaale elama kolinud, külalismajas töötas ning turismiärisse sisenes, on nüüd abieluranda sõudmas. Eks tal ju selle kolimise üks ajend oligi see, et tema raamatupidajast silmarõõm Alain teda sinna ootama jäi. Raamatu läbiv joon ongi pulmaettevalmistused, sellega koos ema-tütre suhted, täiskasvanuikka jõudnud laste ja emade suhete muutused ja lõpuks muidugi pulmad.

Raamatu algusest peale tundus mulle kahtlane, et Emmy pulmad on planeeritud mujal kui tema La Cour des Roses. No ja kui lõpuks sündmused niimoodi paika keerati, et pulmad siiski sinna ümber kolisid, oli selge, et muudmoodi ju selles sarjas ei saanudki.

Kahjuks jäi mul seekord tundmata see Kesk-Euroopa suviselt virvendav õhk ja kõike kuldav valgus, mida ma tundsin esimest osa lugedes. Aga võibolla lugesin seda raamatut vales ajas/kohas ja see saigi probleemiks.

Autor väidab järelsõnas/kirjas, et see raamat jääb sarja viimaseks. Näis, kas peab ka oma sõna...

Ragde "Andestada saab alati"

2020 aasta väljakutseid valisin endale kaks. Üks neist on Eesti rahvajutuaasta 11x11 väljakutse (https://www.rahvakultuur.ee/Teema-aasta_2020_3648), kus 11 kuud järjest avaldatakse iga kuu 11. kuupäeval vastava kuu raamat, mida järgmise kuu alguseni lugeda, jutustada, ümber jutustada, arutada.

Teine väljakutse on mu armastas FB Lugemise väljakutse grupist. Millise sisuga see teine väljakutse tuleb, ma kahjuks ei tea veel, väga salajane tundub see kõik. Väljakutse nimi on "Igaüks on oma saatuse sepp..." ja praegu on teada ainult jaanuari kohta:

Jaanuar: Vali endale lugemiseks üks raamat, mida väga lugeda soovid. Paks või õhuke, naise või mehe kirjutatud, täiskasvanute või lastekas... AGA - vali hoolega, sest sellest raamatust sõltub veebruarikuu raamat ja kogu Sinu järgneva aasta väljakutse nägu. Lisa kindlasti postituse algusesse teemasilt #saatusesepp

No ja selle teise väljakutsega ma nüüd algust teengi. Hetkel on küll minu jaoks veel küsimärk õhus, et kas viitsin selle ka lõpuni teha. Sest ... midagi pole ju teada, mis üldse tegema peab. Aga hüppan reele, küll maha annab viskuda alati.  Valisin jaanuarikuu teemaks Anne B. Ragde „Andestada saab alati” (Eesti Raamat, 272lk).

Raamat on Ragde Neshovi sarjas neljas raamat. Esimene raamat meeldis mulle väga, teine-kolmas sulasid mul lugemise järel kuidagi kokku ja erilist muljet ei jätnud. Lisaks ei meeldinud mulle üldse, et mega perekonnasaladused tiriti seal lõpus päevavalgele. St mitte päevavalgele kiskumine polnud halb, see saladus ise oli lihtsalt nii... mega ökk. Mõtlesin, et ei viitsigi seda sarja enam edasi lugeda. Aga ... siin ma nüüd olen.

Tundub, et aeg on selle sarja juures oluline faktor. Veidi aega on eelmiste osadega vahet ja kohe teine minek. Mulle see raamat jälle kord tõesti meeldis. Ja jälle kord lõppes see nii, et ootan juba järgmise osa lugemist.

Mulle meeldis selle raamatu juures väga just see, et 40 aasta vanune Torunn otsustas (hoolimata vanusest), et on eluteel jõudnud ummikusse. Aga selle asemel, et sinna ummikusse istuma ja surma ootama jääda, tõusis ta püsti, keeras ümber ja läks paremat teed otsima. Väga inspireeriv lugemine.

Kui raamatule midagi ette heita, siis ehk seda, et erinevalt eelmiste osade katastroofimaigust, oli seekordne raamat suht ninnunännu. Aga ma arvan, et sarjale tegi see kokkuvõttes head.

Jääb üle nüüd ainult oodata:
- järgmist raamatukogukülastust, et saaksin järgmise osa laenutada
- veebruarikuud, et saaks teada, kuidas väljakutse jätkub
- kas ja millal tõlgitakse ära sarja 6. osa. Tundub, et see jääb viimaseks. Aga mine tea, ilmunud teine ainult paar kuud tagasi. Sisukokkuvõtte lugesin kirjaniku või orginaalkirjastuse kodulehelt google translatega kuidagi ära. Pealkiri on "Tütred".

Rowling "Harry Potter ja Segavereline Prints"

 J. K. Rowlingi "Harry Potter ja Segavereline Prints" (Varrak, 556lk) tuli lugemisele FB lugemise väljakutse grupi 12 ust oktoobri...