H. Lerner "Vihatants"

Tegelikult on Harriet Lerneri "Vihatants" (Pilgrim, 296lk) minu lugemata raamatute nimekirjas juba päris kaua, aga otsustasin ta paigutada lugemise väljakutse teemasse nr 10 - Jabura pealkirjaga raamat. Eks ta natuke jabur ju on - võib mõelda, kas see raamat on ehk seotud vihtlemise või pärismaalaste rituaalse tantsuga. Aga tegelikult on tegemist hoopis eneseabiraamatuga, kus mõtestatakse lahti seda, millele viha viitab ja kuidas sellest enda kohta õppida ning oma elu parandada. Ükski neist faktidest ei olnud mulle täiesti võõras, aga süstemaatilist käsitlust oli siiski väga huvitav ja kasulik lugeda. Õnneks ei olnud tegemist tüüpilise ameerika eneseabiraamatuga, millest u 1/3-1/2 sisaldab juttu selle kohta, miks selles raamatus kirjutatu on elumuutev.

Panen siia raamatu kohta väikese konspekti, et vajadusel endale meenutada.

Vihaga tegelemiseks on palju võimalusi - vaikne allavandumine, tulutu riidlemine, süüdistamine, emotsionaalne eemaldumine. Parem lähenemine on vihaenergia ärakasutamine leidmakt uusi võimalusi Sinule tähtsas inimsuhtes.
Autori juhised:
1. Õpi häälestuma õigele viha allikale ning aru saama oma viha põhjustest.
2. Edenda suhtlemisoskust.
3. Märka käitumismustreid, mis hoiavad olukorda muutumatuna ning õpi neid peatama.
4. Enneta vastukäike.

Ala- ja ülefunktsioneerimine. Oletame, et kahe inimese suhtes tekib tülimuster, nii et üks pool jääb alati peale ning teine pool annab alati alla. Peale jääjat,  kutsutakse ülefunktsioneerijaks, allaandjat alafunktsioneerijaks. Kui suhtes on üks pool alafunktsioneerija ning teine ülefunktsioneerija, siis nad hoiavad suhet tasakaalus. Kui üks pool astub mängust välja (ja jääb välja, kui ka teda mängu tagasi meelitatakse), siis muster ei saa enam toimida.

Vastukäik - kui proovid mustrist välja murda (nt lõpetad ala/ülefunktioneerimise, katkestad kolmnurga), siis teise poole katse sind tagasi vanasse mustrisse saada.

Pseudoteemad - teemad, mille pärast vaieldakse, sest õige teema adresseerimata jätmiseks on mingi põhjus.

Ringtants - üks pool reageerib probleemile tormiliselt (nt lapse haigus), teine pool reaktsioonina sellele tormilisele tundepuhangule reageerib ebaadekvaatselt muretult (ah mis sa muretsed, lapsed on ikka haiged). Mida rohkem üks pool muretseb, seda vähem näitab teine pool oma muret välja. Mõnikord on see mehhanism kuidas murega (lapse haigus teeb mõlemale muret) hakkama saada, peidetakse oma mure vaidlusesse ja katsetesse teist poolt muuta. Tähelepanu pöördub reaktsioonile - üks üritab teist murelikumaks, teine esimest muretumaks muuta. Reaalse probleemi pärast - nt haige laps  - muretsemine ununeb. Samas ununeb ka reaalse probleemi lahendamine. Sarnane ringtants - üritatakse muuta teise inimese reaktsioone, suhtumist vms, selle asemel, et keskenduda enda probleemide tuvastamisele ja lahendamisele.

Suhted emaga - sarnane üle- ja alafunktsioneerimise muster suhtes emaga viib selleni, et laps ei saa iseseisvuda. Emotsionaalne sõltumatus ei tähenda emotsionaalset eemaldumist.

Viha muutmine mina-sõnumiks. Oma viha väljendamiseks on parim viis esitada seda mitte-süüdistavalt minasõnumina. Teise poole süüdistamine paneb vestluse sageli lukku. Enda mina otsingutel ei aita viha eitamine (sest tunned hirmu destruktiivselt käituda või eraldusse jääda).
"Kes ma olen?", "Mida ma taha?", "Mida ma väärin?"
MITTE "Kuidas saaksin teistele meeldida?", "Kuidas võita armastust, heakskiitu, säilitada rahu?"

Sugupõlvede jada. Tuvasta kellel on probleem ja milline see täpselt on. Asu lahendama konkreetset probleemi. Ütle ka teisele poolele, milline probleem sul on ning võimalusel kaasa lahenduse leidmisse. Ole vastukäikude suhtes valvas.
Pereprobleemide lahendamisel on hea tunda pere ajalugu ja vältida pere mustreid. 

Kes mille eest vastutab? - Igaüks vastutab oma tunnete ja tegude eest. Keegi ei põhjusta teise tundeid/mõtteid/käitumist/reaktsioone.

Laste vihaga tegelemine:
- kuula ära tema mõtted ja tunded ilma, et püüaks neid muuta või ära võtta
- anna selge signaal, et lapse viha tõttu ei muuda sa oma otsust, aga lapsel on õigus selle peale soovi korral edasi vihane olla
- lapse käitumisele on seatud kindlad reeglid ja nendele jäädakse kindlaks (nt karjumine, löömine jne pole vastuvõetav ning sellel on konkreetne tagajärg).

Perekondlikud trianglid e kolmnurgad. So olukord, kus nt ema riidleb lapsega ning laps jookseb isa juurde kaebama. Või naine vaidleb ämmaga ning pöördub mehe poole probleemile lahenduse leidmiseks. St kolmas osapool on kistud kahe inimese probleemi lahendamisse. Töö juures on tüüpiline triangel juhtkond-keskastme juht- tema alluvad. St kui keskastme juhile tundub, et juhtkond tema arvamust ei kuula ja seal on pinge, siis leevendab ta seda alluvaid vajalikust suuremal määral pitsitades. Triangli lahendamiseks tuleb kolmandal poolel sellest välja astuda. Nt kui laps jookseb emale isa peale kaebama, siis ema peaks suunama lapse isa juurde asju lahendama. Triangli purustamisel tuleb sageli nähtavale hulk probleeme, mis olid selle mustri all varjus.

Pitsitajad - ei jäta teistele isiklikku ruumi
Põgenejad - väga iseseisvad, pingelises olukorras katkestavad suhte
Alafunktsioneerijad - ei saa oma asjadega ise hakkama, eriti stressi puhul
Ülefunktsioneerijad - stressiolukorras annavad kiirelt nõu, teevad ja tunnevad teiste eest
Süüdistajad - kaotavad kergesti kannatuse, püüavad teisi muuta, näivad probleemi ainult teises pooles

1. Ära jätta endale tähtsat asja niisama.
2. Ära jätka kõnelust, kui viha üle keeb. Tee paus ja jätka hiljem.
3. Mõtle enne vestlust järele, millisel seisukohal täpselt oled ja mida soovid.
4. Ära hakka õiendama, süüdistama, ähvardama, häbistama jne.
5. Räägi enda eest. Kasuta mina-lauset. Hoidu vale-mina-lausest "Ma arvan, et sa oled loll".
6. Ära oota oma mõtete lugemist, selgita täpselt mida soovid.
7. Ära oota teisest täpselt sama arvamust ja reaktsiooni. Inimesed on erinevad.
8. Ära sukeldu vaidlusse oma seisukoha õigsuse üle.
9. Igaüks vastutab oma käitumise eest, ära süüdista kolmandat osapoolt.
10. Ära ütle teisele poolele, mida ta tunneb, mõtleb või peaks ütlema/tegema.
11. Ära räägi kellegi eest, nt "su tütar on nii õnnetus, sest..." vaid "mina olen pettunud, et sa ei ..."
12. Muutused on aeglased. Ära kasuta "viruta ja jookse" taktikat.

Ära räägi taga. Sest see on triangel.
Ära mine teise trianglisse kolmandaks.




Steele "Marie Curie : naine, kes muutis teaduse kulgu"

 Augustikuu lugemise väljakutsesse varuvariant oli mul Philip Steele "Marie Curie : naine, kes muutis teaduse kulgu" (Eesti Entsük...