Levi "Kristus jäi pidama Ebolis"

 Carlo Levi "Kristus jäi pidama Ebolis" (Loomingu raamatukogu 2022, nr 3-6 (2), 216lk) sattus detsembri lugemiseks LR väljakutse tõttu. 

Raamat kõneleb Itaalia "kurjategijast", arstist ja kunstnikust, kelle kuritegu jäi mulle raamatu lugemise ajal arusaamatuks. Aga kelle karistuseks oli ümberasustmine mõneks aastaks ning "soovitus" mokk maas hoida.

Raamat kirjeldab elu Itaalia külakeses Gaglianos, mille asukoht tundus olevat kuskil mägedes ja maailma lõpus, aga mille täpsest paiknemisest ma aru ei saanud. Tundus küll, et see asub võrreldes Grassanoga (peategelase enda valitud elukoht) teispool Roomat ehk Itaalia põhjaosas.

Raamatus kirjutati inimestest, bürokraatiast, bürokraatiale sülitamisest ja oma elu elamisest sellest hoolimata. Mingit otsest tegevusliini seal tegelikult ei olnud, peamiselt päeviku stiilis kirjeldused igapäevastest juhtumistest ja kohatud inimestest. Päris tore oli seda lugeda ja korraks seal maailmas elada.

Wõrk "Õnnelik hommik = Joyciety"

Ükskord raamatukogus viibides jäi näppu selline tore raamat nagu Peeter Wõrgu kirjutatud "Õnnelik hommik = Joyciety" (Ajakirjade Kirjastus, 118lk). Sinisekaaneline, kauni vaatega paradiisisaarele.

Võtsin raamatu kaasa lootuses veeta seda lugedes mõni õnnelik tunnike. Aga selles osas ma veidi eksisin. Raamat rääkis autori mõttest, kuidas peaks välja nägema tulevikuühiskond. Vabam kui praegune. Kirjutatud 10a tagasi, sisaldas see mõtteid finantsvabaduse, nomaadielu, väikeettevõtjana tegutsemise ja oma aja peremehena elamise osas. Hulga lehekülgi oli pühendatud ka praeguse korra kritiseerimisele. 

Eks suur osa kriitikast oli õigustatud. Ja osaliselt ka konstruktiivne. Minu jaoks oli puudu või veidi vähene see osa raamatust, mis kõneleks praeguse korra positiivsest poolest ja sellest, kuidas selle muutmine positiivse osa säilitaks või mis sellest kaduma läheks. Võibolla ma ei lugenud ka piisavalt põhjalikult, sest raamat eriti löövalt ja põnevalt minu jaoks kirjutatud polnud.

Christie "The Mousetrap and Other Plays"

Agatha Christie järele haarama sundis mind kinos nähtud film "Mõrv teatris", mis tundus olema näidendi "Hiirelõks" paroodia. Mõtlesin siis näidendi läbi lugeda, aga mul kiirelt ei õnnestunud eestikeelset tõlget leida. Haarasin raamatukogust siis ingliskeelse.

No mis ma oskan öelda. Vist sai valel ajal see lugemine ette võetud, sest raamat oli üsnagi igav. Hulk rahvast eraldatud kohas, kust ära minema ei pääse. Saabub "politsei", väga kahtlasel hetkel, kus nagu pole põhjust tema saabumiseks. Toimub mõrv ja "politseinik" tõttab seda kohe uurima. Ajapikku selgub, et kogu lugu on seotud aastatetaguse poisikese surma looga ja kohalviibijad on sellega otsapidi seotud.

Näidendina oleks ilmselt parem kui lugedes. Film oli ka parem.

Atwood "Tehingud surnutega"

Margaret Atwoodi "Tehingud surnutega: kirjanik kirjutamisest" LR 2020 37-40 (SA Kultuurileht, 170lk) oli minu novembrikuu Lugemise väljakutse grupi Loomingu Raamatukogu väljakutse raamat. 

Raamat pidi olema sel kuul sellest, et kirjanik räägib kirjutamisest. Väikese LR pealkirjade lehitsemise peale jäi mulle see raamat silma, Atwood ka veel.

Raamatust meeldis mulle kõige rohkem esimene peatükk, kui Atwood kõneleb sellest, milline oli tema lapsepõlv ja kuidas see teda suunas kirjanikuks saamisel. See oli väga põnev osa. Ülejäänud kippus keeruliseks ja kippusin järge käest kaotama. Kuigi kohati oli huvitav, eriti kui Atwood rääkis raamatutest ja eriti kui ma olin neid lugenud.

Lindstrøm "Talvearhiivid"

 Merethe Lindstrøm "Talvearhiivid" (Eesti Raamat, 224lk) sai valitud Lugemise väljakutse grupi Raamatukogude aasta väljakutse novembri raamatuks (Põhjala kirjanduse kuu, loodusest), sest mulle tundus pealkirja järgi, et selles kirjeldatakse ehk Põhjamaade loodust. 

Raamat meeldis mulle tegelikult päris hästi. Oli põhjamaiselt sünge, aga samas inimlik. Vaadatakse erinevate inimeste eludele siit ja sealtpoolt, minevikus ja nüüd, lapsena ja teismelisena.

Natuke on kirjeldusi ka Põhjamaisest loodusest, lume kargusest ja külmast. Raamatu üldine toon kõlab minu jaoks rahulikuna - asju on juhtunud ja juhtub, aga elu läheb ikka samamoodi vaikselt edasi.

Levi "Kristus jäi pidama Ebolis"

 Carlo Levi "Kristus jäi pidama Ebolis" (Loomingu raamatukogu 2022, nr 3-6 (2), 216lk) sattus detsembri lugemiseks LR väljakutse t...