Owens "Kus laulavad langustid"

 Delia Owens "Kus laulavad langustid" (Rahva Raamat, 392lk). 

See raamat oli mulle siit ja sealt silma jäänud, aga ma väga ei süvenenud ja jättis külmaks. Siis oli kord töökaaslastega raamatust juttu ja tekkis kerge huvi. Otsustasin oma eelarvamuse, et "kui kõigile meeldib, siis on liiga tavaline ja mulle ei meeldi" kõrvale panna ja raamatu ikkagi kätte võtta.

Raamatu algusots oli minu jaoks natuke tüütu. Või siis lihtsalt liiga raske ja kurb, et oleksin nautinud. Aga mida edasi ja mida lootusrikkamaks tegevustik muutus, seda põnevam see minu jaoks oli. Kõik ju tahavad näha kuidas underdog õnnestub.

Lisaks lummav maastik, mis loob omamoodi teise maailma. See mööda vett paadiga kihutamine ja elu randadel tundus väga vaba ja mõnus ja romatiline. Ilmselt lugedes on see rohkem nii, sest igasugu praktilised probleemid nagu katki läinud paadimootor või otsa saanud bensiin või ootamatu vihm või veepritsmetest märjaks kastetud riided läbi raamatulehtede ju minuni ei jõua.

Pole mu lemmikraamat, aga kahtlemata positiivne üllatus.

Laan "Luukere Juhani juhtumised"

Triinu Laane "Luukere Juhani juhtumised" (Päike ja Pilv, 64lk).

Päris meeleolukas raamat elust ja surmast ja igapäevasest lahkusest ja väikesest värvist, mida toob ellu see, kui astud oma teelt kõrvale ja teed midagi kellegi teise heaks.

Loetud lugemise väljakutse grupi raamatukogude aasta väljakutse raames.

Levi "Kunst olla ise"

Vladimir Levi "Kunst olla ise" (Loomingu Raamatukogu , 1983 41-43). 

Väljakutse raames valisin lugemiseks 70ndate lõpus kirjutatud eneseabiraamatu. Kui põnev! 

Raamatu sisu üllatas. Raamatu peamine eesmärk oli õpetatada asja, mida autor nimetas autotreeninguks. Minu meelest oli see põhimõtteliselt mediteerimine, mida seal õpetati, aga ma polnudki varem nii põhjalikku ja süstemaatilist käsitlust sellest näinud - maailmas tõesti polegi midagi uut. Hingamisharjutused, enese jälgimine, keskendumise harjutamine jne. 

Kõige rohkem meeldis mulle lk 133 "Rõõmustamise kunst". (allpool lühendatud kokkuvõte)

Rõõm väikeste asjade üle, rõõm kõige üle, elurõõm - see algne püha kunst omandatakse lapsepõlves. ... Kuhu ta pärast kaob? 

Kas ei võta me ise endalt rõõmusid ära - oma rõõmukartusega, oma rõõmuandetusega, oma oskamatu suhtumisega sellesse? Kas ei võõrdu me iseenda tahtel rõõmustamast mingi arusaamatu kangekaelsuse või lihtlabase inertsi tõttu?

Olen veendunud, et tõeline täiskasvanuks saamine ainult suurendab võimalikku rõõmude hulka, avab meile aina uued rõõmude ruumid. Olen kindel ka selles, et enamik inimesi jätab normaalse rõõmustamine järele ainult sellepärast, et nad peavad seda sobimatuks. Ja üsna sageli ka sellepärast, et nad sunnivad ennast rõõmustama.

... olge tähelepanelikud oma rõõmude vastu, kasvatage neid nagu hoolikas aednik ja ärge põlake midagi, mitte kõige vähematki rohuliblet.

 Pole mõtet ennast rõõmustama sundida - vägivald ajab habrast seesmist mehhanismi ainult ummikusse ja purustab seda, otse vastupidi, raudse pendliseaduse järgi on vaja rõõmu tundmise võimaluse juurde tagasipöördumiseks vahepeal kannatada. Ei, "paradiislik" vägivald on võimatu. Aga on võimalik lasta endale rõõme sisse, lubada neil õitsele puhkeda. 

Jansson "Reis kerge pagasiga"

 Tove Janssoni raamat "Reis kerge pagasiga" (Eesti Raamat, 207lk) tundus mulle raamatukogus vastu sattudes ideaalse raamatuna. Väikseformaadiline, mõnus käes hoida, fantastiline autor (mmmm "Suveraamat"). Olin väga kindel, et naudin selle lugemist.

 Aga võta näpust. Selle raamatu lugemine ei sattunud vist minu jaoks õigesse aega. Novellide tegelaste väiksemad või suuremad reisid, mis olid seotud konfliktidega tegelaste sees, said natuke liiga tõsiseks lugemiseks. Mu enda sisemaailm on hetkel vist piisavalt keeruline, et raamatutegelaste keerulise sisemaailma külastamiseks ei ole ruumi. 

Seda raamatut peaks kunagi hiljem uuesti lugema, kui enda elus selleks veidi rohkem ruumi leidub.


Voiculescu "Maagiline armastus"

 

Vasile Voiculescu "Maagiline armastus", Loomingu Raamatukogu
1991 7/8, Tallinn, Kirjastus "Perioodika", 64lk. Rumeenia keelest tõlkinud Riina Jesmin
 
No mis ma oskan öelda. Raamatuid vist ikkagi ei tohiks ainult pealkirja järgi valida. Sest minu mõte, kui ma leidsin väljakutsesse sobiva raamatu, oli et "Jess, kevad tuleb ja natuke romantikat kulub tõesti ära".
 
Aga no romatikast oli siin raamatus asi ikka väga-väga kaugel. Maagiline armastus oli rohkem küll proosaline ihalus, mis läks päris halvasti. Ja ega järgnevad jutudki romantikast just pakatanud. Aga kes Rumeenia olustiku ja külaeluga tutvuda tahab või maagilise realismi žanrit fännab (ilma kauni lõputa küll), siis võib ju täitsa lugeda. Tõlgitud on igatahes väga hästi.
 
Kokkuvõttes ma mäletan nüüd, paar nädalat pärast lugemist jutu sisust ülivähe. Aga mis teha, üle ma seda ka lugeda ei taha. 

Owens "Kus laulavad langustid"

 Delia Owens "Kus laulavad langustid" (Rahva Raamat, 392lk).  See raamat oli mulle siit ja sealt silma jäänud, aga ma väga ei süve...