Raud "Päikesekiri"

 Rein Raua raamatut "Päikesekiri" (Viljasalv, 404lk) soovitas mulle mu raamatukoguhoidjast sõber. Soovitas nii soojalt, et oleks raamatu mulle peaaegu pihkugi pistnud, kui tal oleks see parajasti käepärast olnud. Aga ei olnud, seega ootasin nädalakese tavakorras raamatukogu ootejärjekorras kuni ta pihkus sain.

Raamatu lugemisel oli minu jaoks kaks probleemi. Esiteks oli seal raamatus kõvasti läbivaid tegevusi, kellel oli Jaapani või Hiina nimed. Ja mulle ei jää need nimed, mida loomupärast ei kirjutata saksa tähtedega mitte surma ähvardusel ka meelde. Teiseks segati tegevusliine omavahel häbitult - ilma igasuguse süsteemi või loogikata. Seega mul läksid kogu aeg sassi tegevused, mida tegid erinevad vähemolulise Vene, Hiina või Jaapani harvem pildil olevad tegelased.

Naispeategelane Lilli ehk Lily oli eesti soost jõunaine/sumomaadleja ning meespeategelane jaapanist pärit preestri poeg Tsuneo. Nende tegevus ühel suunal Eestis Jaapanisse väikesete peatustega Venemaal ja Hiinas ning teisel suunal Jaapanist Eestiste väikeste peatustega Venemaal ja Hiinas ei olnud pealtnäha midagi ühist, lihtsalt nende sihtpunktid ja mitmed reisidega seotud juhtumid, olid üsna sarnased. 

Raamatust pidi lugema ära umbes kaks kolmandikku, et saada teada, mis on päikesekiri ja pidi jõudma peaaegu päris lõppu, et näha, mis on Lily ja Tsuneo - kes omavahel vist kunagi elus ei kohtunud (kui ma just midagi raamatus eriti rumalalt kahe silma vahele ei jätnud) - omavaheline seos. Huvitavalt välja mõeldud ja ladusalt kirja pandud. 

Eriti meeldis mulle Kosmogloti koosolekutel toimunud vestlustes edasiantud filosoofia. Parim osa sellest raamatust. Keegi oli mulle laenutatud raamatusse pliiatsiga märkmeid teinud. Mina seda raamatukoguraamatutesse ei tee, aga need diskusioonid oleks tahtnud küll kollase markeriga märkida. 

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mulle Lutsu raamatukogu vanema raamatu saalist pihku ja raamatu esimese peatüki eelne pühendus "Enne kui kaks inimest paari saavad, tallab vanakurat seitse paari pastlaid läbi." äratas minus huvi. Teiseks on mul niikuinii vanematest raamatutest raske mööda vaadata, sest need on alati köidetud nii mõnusasse formaati ja nii hoolega, et neid on ka pea sada aastat raamatukogus hoolega kasutamise järel jätkuvalt väga mõnus peos hoida. 

Raamat jutustas vaesunud perekonnast pärit linnatüdrukust Tiiust, kes suveks maale karja raha teenima on saadetud. Raamatu kõrvaltegelased küll ajasid seda paariminemise asja päris mitmed, aga peategelasel selliseid plaane polnud. Tema vaatas, et töö kätte ei nõrke ja söögipalakese "kokkuhoidliku" perenaise käest kätte saab. Selline suvisest taluelust ja talurahva eraelust rääkiv jutuke ta oli. Võis täitsa lugeda, aga oleks võinud sama hästi ka lugemata jätta.

Turunen "Arulagedad asjad"

 Saara Turuneni "Arulagedad asjad" on ilmunud Eesti Raamatu "Tõlkes leitud" sarjas. Seepärast haarasin selle raamatukogust kaasa.

Raamatu kohta lugesin enne veel kellegi arvamust, kes sellest just eriti palju ei arvanud. Kirjeldas raamatut selliselt, et selles "ei juhtunud midagi". Mulle tegelikult meeldivad sellised igapäevaelu kirjeldused, seega mind see ei heidutanud.

Kirjeldus ei olnud päris täpne. Raamatu esimses pooles juhtus üht-teist, aga mida edasi, seda vähem juhtus. Tegelased tundusid olevat kinni oma peades ja harjumustes, keeldudes eluga edasi minemast. Raamat räägib ühe noore inimese surmast, aga minuni ei jõudnud eriti midagi selle kohta, kuidas see teisi raamatutegelasi mõjutas. Kõige suurem pettumus oligi, et raamat lõppes ilma mingi selge otsuse või lubaduse või lõputa.

Rowling "Ootamatu võimalus"

 "Ootamatu võimalus". J.K Rowlingi esimene raamat, pärast Harry Potteri sarja, mida ma lugesin.

Mulle tundub, et see raamat oli täis vihjeid, mis sosistasid mulle "jäta pooleli, jäta pooleli". Raamatu alguses saame kohe teada, kuidas ootamatu võimalus end võiks esitleda. Nimelt sellega, et mees sureb. Ajuarteri lõhkemisse (mitte ajukasvajasse siiski) ja jätab naise 4 last kasvatama (sh kaksikud). Kõlab tuttavalt? 

Mis juhtub edasi on mõnes mõttes lihtsalt väikese maakoha tegevusliinide jätkumine. Teismeliste probleemid, keskealiste probleemid, väheke kättemaksu ja lootust. Teismelisete seksi ja narkootikumide tarbimise värvikad kirjeldused. Väikelapse hooletussejätmine. 

Oleks pidanud esimese peatüki lõpus oma sisetunnet kuulama ja mõnda muud raamatut lugema...


Walsh "Ilma ainsagi sõnata"

Rosie Walshi "Ilma ainsagi sõnata" (Helios, 335lk) jäi mulle silma, kui Heliose sooduspakkumisi sirvisin. Ma seda tol hetkel ei ostnud, otsustasin raamatukogust laenutada, sest kuigi tundus päris huvitav, arvasin (õigustatult), et mitu korda ma seda raamatut lugeda ei soovi.

Raamat oli nagu kahe erineva inimese kirjutatud. Pool raamatut oli pigem igavavõitu. Naine kohtab meest, kõik on supertore, kuni nende super-kohtumine lõpeb. Naine üritab mehega uuesti ühendust võtta, aga mees ei soovi, et see tal õnnestuks. Taustal keerleb taustalugu, mille detaile meiega ei jagata, aga tundub kogu aeg, et kas tõesti on tegemist sellise kokkusattumusega, et mees on taustalooga seotud.

Raamatu teises pooles selgus, et "ups, oohoo, ahhaa", ongi seotud, aga taustalugu on hoopis teistsugune, kui meile algul mulje jääti. Pärast seda kui taustalugu ausalt ära räägitud sai, juhtus muidugi veel üht-teist, mis oleks võinud olla ootamatu. Aga ei olnud seda tegelikult eriti, vähemalt minu jaoks mitte.

Lõpp oli muidugi õnneks õnnelik. Mannavahuselt ja roosalt ja kõik elasid õnnelikult oma elu lõpuni. Tore ja paeluv lugemine.

Raud "Päikesekiri"

 Rein Raua raamatut "Päikesekiri" (Viljasalv, 404lk) soovitas mulle mu raamatukoguhoidjast sõber. Soovitas nii soojalt, et oleks r...