Leky "Mida siit näha võib"

Mariana Leky "Mida siit näha võib" (Varrak, 264lk) on mu Lugemise väljakutse grupi Raamatukogude aasta väljakutse raamat. 

Seekord pidi raamatu valima vestluses raamatukoguhoidjaga. Mul läks sellega natuke nadisti, sest ma ei jõudnud kuidagi raamatukokku. Lõpuks lahendasin asja nii, et helistasin oma kõige lemmikumale raamatukoguhoidjale ja küsisin tema soovitust. Seejärel otsisin raamatu kataloogist üles, helistasin oma kodule lähimasse raamatukokku ning palusin raamatu oma pojaga mulle koju saata. Mu lapsed lippavad raamatukogu vahet pea igapäevaselt nii raamatuid laenutama kui ka arvutimänge mängima, seega üks oli parajasti just seal käepärast. 

Nii see raamat minuni jõudis. 

Raamatu sisu on tegelikult üsna kahvatuke. Ei midagi eriti uut, inimesed elavad oma väikest ja suures plaanis tavapärast elu, tunnevad on suuri, aga tavapäraseid tundeid. Elavad ja rõõmustavad, surevad ja kurvastavad, otsivad ja leiavad, ootavad ja lõpetavad ootamise erinevat moodi. 

Aga see kuidas raamat on kirja pandud. Ohh, see on midagi, mis oleks nagu just mulle kirjutatud. 

lk 45

Elsbeth oli väike ja paks, nii paks, et autot juhtides pani ta endale vaibatüki kõhule, et rool kõhtu ei hõõruks. Elsbethi keha oli loodud pidevaks  edasi-tagasi sõelumiseks. Tema kleidi kaenlaalustesse ja seljale, kus olid sama suured lilled nagu elutoa tapeedil ja mis oli sama tihedalt vastu Elsbethi keha nagu tapeet seinal, ilmusid tumedad laigud.

lk 46

Marliesi tädi oli endale ise otsa peale teinud, üheksakümne kahe aastaselt oli ta end köögis üles poonud, mida Marlies ei mõistnud, sest ta leidis, et üheksakümne kaheselt ei tasu poomine end enam kuigivõrd ära.

lk 67 

"Aga siin on nii ilus," ütlesin ma lõpuks, "me elame keset vägevat rohelise, sinise ja kuldse sümfooniat."

lk 80

..., sest naine oli talle öelnud, et tema poeg ei ole rangelt võttes tema poeg, ja see kaua kinni nööritud tõde levitas kohutavat lehka ja tegi suurt lärmi.

lk 85

Alaska [koer] oli kobakas ja pulstis ja hiigelsuur ja hall, ja ta lehkas nagu üks mitte ealse tuulutatud tõde.

lk 126

"Just," ütles Selma, "see võiks ju olla keegi lähemalt. Ma tahan lihtsalt öelda, et sa peaks arvestama ka võimalusega, et võib-olla ei tule sellest midagi välja."

"Sellest tuleb midagi välja," ütlesin ma, "võid selles kindel olla," ja neljateistkümne päeva pärast saabus kiri.

lk 213

"Keegi ei saa endale seiklusi, milleks ta on loodud, alati ise välja valida," ütlesin ma.

lk 227

"Aitäh, et sa tood mulle lõpus nii palju algusi," sositas ta, "ja aitäh, et sa seda mulle terve elu jooksul ei öelnud. Me ei oleks ehk muidu saanud seda koos veeta. Kujuta seda korraks ette."

lk 238

... sest matustel haarame jälle täiesti iseenesestmõistetavalt kinni nende käest, kes on meid kaua aega armastanud, ja et nad seda enam ei tee, on matuse kestel kõrvalise tähtsusega.

lk 239

Et keegi, kes on kedagi pikka aega armastanud, seda nüüd enam ei tee, see on kõrvalise tähtsusega ilmselt ainult lahtise haua ääres.

lk 240

 ... kui me ei püüa midagi eristada kõigest muust, mis meid ümbritseb, siis ei saa see miski ka kuhugi kaduda. Sest me ei erista seda. Kuna me ei erista seda kõigest muust, siis on see alati kohal,"...

 lk 243 (pärast Selma matuseid)

"Ta jättis mu rahule," ütles Marlies, ja tema hääl murdus korraks, ta köhatas, "Selma oli kõigist teist ainus, kes mu alati rahule jättis."
"Seda teeb ta ka edaspidi," ütlesin ma. 

lk 253

Lõpuks ometi oli nii vaikne, et Frederik arvas kuulvat magamistoas tiksumas Selma reisiäratuskella, reisiäratuskella, mis polnud iial reisil käinud ja mis võib-olla sellepärast nii valjult tiksus, et juhtida tähelepanu oma raiskuläinud elule.


Tšižova "Naiste aeg"

Jelena Tšižova "Naiste aeg" (SA Kultuurileht, 168lk, LR 2022 21-23) on raamat, mis räägib 5 kangest naisest. Neist kolm on juba eakad ja kui elu oleks õiglane, ei peaks enam ellujäämise nimel pingutama ja kangelastegusid tegema, vaid võiks oma üleskasvatatud perede seltsis vanaduspõlve nautida. Memmed tunduvad algul tavalised memmekesed, kes oma päevi last hoides, kordamööda tema eest hoolitsemist nautides ja lapsekest õpetades, mööda saavad. Raamatu teises pooles aga selgub, millesed raudsed memmed selles raamatus üles astuvad.

Üks naine on veel nooruke, aga elu on tema õblukestele õlgadele pannud juba kohustuse üksinda ühe noorukese inimhinge eest hoolt kanda ning samal ajal hakkama saada kolme memmekese tujude, õpetussõnade, korrahoidmise ja osaliselt ka ülevalpidamisega. Samal ajal on memmed toeks tema lapse kasvatamisel ning hoidmisel, toidu valmistamisel jms. Noor Antonina töötab oma halvenevast tervisest hoolimata mitmekordse koormusega ning teeb ära kõik raskemad kodutööd. 

 Viies kange naine on raamatu alguses alles lapsuke, kuid raamatu lõpus raskustest hoolimata kunstnikuks sirgunud noor naine. Hoolimata sellest, et tema ellu ei kuulu enam 3 memmekest ega ka mitte tema ema, on ta osav eluga edasi minema ega kiirusta teise ilma nendega kohtuma.

"XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö"

 "XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö" koostanud Ly Seppet, türgi keelest tõlkinud Ly Seppet ja Andres Ehin  (LR 1997/4, "Perioodika", 60lk).

Nojah. Loomingu Raamatukogu väljakutse raames mõtlesin, et juba kuu algul sai raamat loetud. Aga selgus, et olin teema valesti meelde jätnud. Lugeda oli vaja 20. sajandi luulet, mitte lihtsalt ükskõik millist uuemat luulet. Ja nii sai siis veel augusti viimasel päeval raamatukokku kapatud ja uus raamat võetud.

Valik osutus igati õnnestunuks. Ma arvan, et põhjus, miks enamus neist luuletustest kõlavad nii oivaliselt, on tõlkijates. Osa luuletustes olid vabavärsilised, aga siiski väga hea rütmiga. Ja osa olid isegi riimis, mis mulle veel rohkem meeldib. Osa olid küll väga karmi sisuga ja üks selline, mille oleks hea meelega üldse lugemata jätnud, kui oleks ette teadnud. Aga üldiselt olen väga rahul. Kes oleks võinud arvata, et türklastel sellised toredad luuletused?

Minu lemmiku.
?

Kui jutt on sadamast,
miks mõtlen mastidest?
Miks mõtlen purjedes,
kui jutt on avamerest?

Kui jutt on märtsikuust,
miks mõtlen kassidest?
Kui õiglusest räägitakse,
miks mõtlen töölisest?

Miks usub vana mölder Allahisse,
ilma et ta midagi mõtleks?

Miks rajutuule käes
on vihmad viltu?


Vihm

See sadu, see sadu on peen nagu juus,
kui hingeõhk, suigutav unne.
Kui ükskord see uduvihm järele jääb,
siis peeglid mind enam ei tunne.

Mul kõri kinni nöörib see vihm,
kuid valu mu ihu ei tunne.
Mu liikmed on täiesti ligunud läbi
ja kehas on kangumistunne.

Mu kahtluste, hirmude kohal see vihm,
ta lehvitab tumedaid tiibu.
Märg pärgel mu ajus pilgarit peab,
mu külge see öömelu liibub.


Mudlum "Mitte ainult minu tädi Ellen"

Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen" (Starata, 207lk) on esimene Mudlumi raamat, mille olen läbi lugenud. Imelikul kombel olen käinud tema raamatuesitlusel. Ruhnus. Aastal 2020. Kui õigesti mäletan, siis see raamat sel ajal veel ilmunud ei olnud, aga oli kohe ilmumas. Ostsin tookord esitluselt 2 raamatut, mida ma kumbagi siiani lugenud pole, aga ... peaks ükskord ette võtma :)

See raamat sai loetud lugemise väljakutse raames, et toetada alamakstud Eesti kirjanikke. Mudlumile siis minu laenutuse pealt ilmselt mitu senti järgmisel aastal laekumas. Abiks ikka...

Raamat oli üllatavalt hea. Algas küll tädi Ellenist, aga palju rääkis ka Mudlumi emast ja tema enda elust. Kusjuures huvitavalt kombel oli seda osa, kus ta omaenda elust rääkis, kõige huvitavam lugeda. Harva juhtub, et loen raamatut, mis paneb mind nii naerma kui ka nutma. See raamat tegi mõlemat, korra isegi täpselt samal leheküljel. Üks vähestest sellistest raamatutest, mida ma täitsa meelsasti omaks ja vahel siit-sealt üle loeks.

Vilu "Kõik linnud valgusele"

 Tõnis Vilu luulekogu "Kõik linnud valgusele" (SA Kultuurileht, 80lk, Loomingu Raamatukogu 2022 nr 10) lugemise võtsin ette jällegi väljakutse raames  - augustikuus pidi LR väljakutses lugema luulekogu. 

No mis ma oskan öelda. Kui poleks olnud kirjas, et tegemist luulekoguga, siis ma oleks arvanud, et need on lihtsalt mõnerealiselt mõtisklused. 

Mõned neist olid täitsa huvitavad. Vilul on komme, et lause algus algab ühel teemal, keset lauset toimub kiire kontekstivahetus ning lause jätkub teisel teemal. Mõnes kohas oli minu jaoks lihtsalt veider. Mõnes kohas nutikas ja põnev. Vist sõltub ka häälestusest ja ootustest.

Aga päris kena lugemine oli siiski.

Leky "Mida siit näha võib"

Mariana Leky "Mida siit näha võib" (Varrak, 264lk) on mu Lugemise väljakutse grupi Raamatukogude aasta väljakutse raamat.  Seekord...