Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mulle Lutsu raamatukogu vanema raamatu saalist pihku ja raamatu esimese peatüki eelne pühendus "Enne kui kaks inimest paari saavad, tallab vanakurat seitse paari pastlaid läbi." äratas minus huvi. Teiseks on mul niikuinii vanematest raamatutest raske mööda vaadata, sest need on alati köidetud nii mõnusasse formaati ja nii hoolega, et neid on ka pea sada aastat raamatukogus hoolega kasutamise järel jätkuvalt väga mõnus peos hoida.
Raamat jutustas vaesunud perekonnast pärit linnatüdrukust Tiiust, kes suveks maale karja raha teenima on saadetud. Raamatu kõrvaltegelased küll ajasid seda paariminemise asja päris mitmed, aga peategelasel selliseid plaane polnud. Tema vaatas, et töö kätte ei nõrke ja söögipalakese "kokkuhoidliku" perenaise käest kätte saab. Selline suvisest taluelust ja talurahva eraelust rääkiv jutuke ta oli. Võis täitsa lugeda, aga oleks võinud sama hästi ka lugemata jätta.