Kent Harufi "Our Souls at Night" räägib eakast naisest, kel saab villand üksinda magamisest. Ta läheb ütleb naabrimehele, et prooviks koos magada. Ja nii saab alguse ilus ja sõbralik suhe, õhtune ühine jook, jutud magamistoas, üksteise seltskonna nautimine erinevatel viisidel.
Ma raamatust eestikeelset tõlget ei leidnud, aga leidsin selle mingist veebiraamatukogust ja lugesin inglise keeles ja ekraani peal.
Raamat on tore meenutus, kuidas inimlik soojus on asi, mida me vajame kõik. Toredad kaaslased toovad ellu värvi ja rõõmu. Polegi nii tähtis, kuidas nad ellu sattunud on.