"XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö"

 "XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö" koostanud Ly Seppet, türgi keelest tõlkinud Ly Seppet ja Andres Ehin  (LR 1997/4, "Perioodika", 60lk).

Nojah. Loomingu Raamatukogu väljakutse raames mõtlesin, et juba kuu algul sai raamat loetud. Aga selgus, et olin teema valesti meelde jätnud. Lugeda oli vaja 20. sajandi luulet, mitte lihtsalt ükskõik millist uuemat luulet. Ja nii sai siis veel augusti viimasel päeval raamatukokku kapatud ja uus raamat võetud.

Valik osutus igati õnnestunuks. Ma arvan, et põhjus, miks enamus neist luuletustest kõlavad nii oivaliselt, on tõlkijates. Osa luuletustes olid vabavärsilised, aga siiski väga hea rütmiga. Ja osa olid isegi riimis, mis mulle veel rohkem meeldib. Osa olid küll väga karmi sisuga ja üks selline, mille oleks hea meelega üldse lugemata jätnud, kui oleks ette teadnud. Aga üldiselt olen väga rahul. Kes oleks võinud arvata, et türklastel sellised toredad luuletused?

Minu lemmiku.
?

Kui jutt on sadamast,
miks mõtlen mastidest?
Miks mõtlen purjedes,
kui jutt on avamerest?

Kui jutt on märtsikuust,
miks mõtlen kassidest?
Kui õiglusest räägitakse,
miks mõtlen töölisest?

Miks usub vana mölder Allahisse,
ilma et ta midagi mõtleks?

Miks rajutuule käes
on vihmad viltu?


Vihm

See sadu, see sadu on peen nagu juus,
kui hingeõhk, suigutav unne.
Kui ükskord see uduvihm järele jääb,
siis peeglid mind enam ei tunne.

Mul kõri kinni nöörib see vihm,
kuid valu mu ihu ei tunne.
Mu liikmed on täiesti ligunud läbi
ja kehas on kangumistunne.

Mu kahtluste, hirmude kohal see vihm,
ta lehvitab tumedaid tiibu.
Märg pärgel mu ajus pilgarit peab,
mu külge see öömelu liibub.


Mudlum "Mitte ainult minu tädi Ellen"

Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen" (Starata, 207lk) on esimene Mudlumi raamat, mille olen läbi lugenud. Imelikul kombel olen käinud tema raamatuesitlusel. Ruhnus. Aastal 2020. Kui õigesti mäletan, siis see raamat sel ajal veel ilmunud ei olnud, aga oli kohe ilmumas. Ostsin tookord esitluselt 2 raamatut, mida ma kumbagi siiani lugenud pole, aga ... peaks ükskord ette võtma :)

See raamat sai loetud lugemise väljakutse raames, et toetada alamakstud Eesti kirjanikke. Mudlumile siis minu laenutuse pealt ilmselt mitu senti järgmisel aastal laekumas. Abiks ikka...

Raamat oli üllatavalt hea. Algas küll tädi Ellenist, aga palju rääkis ka Mudlumi emast ja tema enda elust. Kusjuures huvitavalt kombel oli seda osa, kus ta omaenda elust rääkis, kõige huvitavam lugeda. Harva juhtub, et loen raamatut, mis paneb mind nii naerma kui ka nutma. See raamat tegi mõlemat, korra isegi täpselt samal leheküljel. Üks vähestest sellistest raamatutest, mida ma täitsa meelsasti omaks ja vahel siit-sealt üle loeks.

Vilu "Kõik linnud valgusele"

 Tõnis Vilu luulekogu "Kõik linnud valgusele" (SA Kultuurileht, 80lk, Loomingu Raamatukogu 2022 nr 10) lugemise võtsin ette jällegi väljakutse raames  - augustikuus pidi LR väljakutses lugema luulekogu. 

No mis ma oskan öelda. Kui poleks olnud kirjas, et tegemist luulekoguga, siis ma oleks arvanud, et need on lihtsalt mõnerealiselt mõtisklused. 

Mõned neist olid täitsa huvitavad. Vilul on komme, et lause algus algab ühel teemal, keset lauset toimub kiire kontekstivahetus ning lause jätkub teisel teemal. Mõnes kohas oli minu jaoks lihtsalt veider. Mõnes kohas nutikas ja põnev. Vist sõltub ka häälestusest ja ootustest.

Aga päris kena lugemine oli siiski.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...