Pille Kippari "Tere, tere, Tiipajalga!" (Kirjastus "Kunst" Tallinn, 104lk) on 11x11 rahvajutu aasta väljakutse märtsikuu raamat. Lugesime selle lastega läbi, nagu ka kaks eelmist.
Pisike raamatuke sai muidugi kiirelt läbi. Peamiselt koosnes hundis, rebase, jäneseteemalistest juttudest. Varese kohta olnud jutud olid väga meeleolukad.
Kokkuvõttes need jutud, kus keegi kellelegi peksa anti, tüütasid mind (aga mitte lapsi) lõpuks üsna ära. Kas eestlased ongi sellised? Peamine on ise võtjana välja tulla, üle laipada? Samas osa lugusid oli ka teistsuguselt üles ehitatud ja täitsa lõbusad.
Mulle meeldisid igasugused nunnud väljendid, olgu selleks siis kiki-kõrvakesed, lutu-sarvekesed, timpa-jalakesed, vibu-hännake, Tiipajalga, Loipajalga, Koonukas, Kärss, Vill, lõllsilm või hoopis uus loendamisviis: "üksi-kaksi kolminagi, viisi-kuusi kümmenagi, kümme-kümme, sada täis!"
Rahvajutuaasta veereb...
Siin blogis viidatud FB Lugemise väljakutse grupp asub siin: https://www.facebook.com/groups/1534342870175582/
Laaman "Mis need sipelgad"
Ilona Laamani "Mis need sipelgad ka ära ei ole" (mana, 51lk) valis mulle lugemiseks Kaja. Kui ma palusin tal minu armastele poega...
-
Minu vanaisa ja ema lugesid mulle lapsepõlves palju raamatuid ette. Üks raamat, mille ettelugemist ma mäletan, oli Jüri Parijõgi "Jutt...
-
Jüri Kolki luulekogud "Hele täht" ja "Igapidi üks õnn ja rõõm", andis mulle mu raamatukoguhoidjast sõber Kaja. Luuletus...
-
David Lodge romaane "Ühest kohast teise" (Varrak, 256lk), "Väike maailm" (Varrak, 375lk) ja "Väärt töö" (Varra...