Laaman "Mis need sipelgad"

 Ilona Laamani "Mis need sipelgad ka ära ei ole" (mana, 51lk) valis mulle lugemiseks Kaja. Kui ma palusin tal minu armastele poegadele valida mõned lihtsasti loetavad luulekogud kohustusliku lugemise tarbeks. Selgus, et ühe oli ta valinud täitsa mulle ka. Aitäh!

Täitsa tore lugemine oli. Õhtuti enne und kuni mõne erilise pärlikese juurde mõtlema ja und ootama jääda. Mõned mu lemmikumad: 

Öösel

Nüüd magavad sadamas
Põletamata jäätud laevad
ja sinu kehal on su hinge kõrvalmaik.
Nüüd on taevas meile must
ja leebe, armuline,
nüüd magab ämblik nurgas
jänesed kivi varjus
ja sadamas magavad kõik meie 
võimatud lootused.

Inkognito

Ma otsisin õnne ukse tagant
aga seal oli ainult tõmbetuul
ma otsisin õnne voodi alt
seal oli 3 tolmututti
Ma küsisin kõigi käest
nad ütlesid nii ja naa
et õpi itaalia keelt ja
õpi heegeldama ja siis 
tuleb õnn ma vaatasin
igaks juhuks uuesti voodi alla
seal polnud mõhkugi ma
mõtlesin mis pagan ja 
üks ütles, et abiellu ja 
teine ütles jumala pärast
seda tempu ära sa tee
ja kolmas ütles joo kohvi
aga ühel päeval midagi
lahkus mu rinnust mu suureks
imestusest see oligi õnn ja
voodi alla ma enam kunagi ei vaata
 

Moyes "Tähtede jagaja"

Jojo Moyesi romaani "Tähtede jagaja" (Rahva Raamatu kirjastus 445lk) korjasin poolkogemata kombel laenuks kaasa perekonna jõulupeolt. Oma viimase aja viletsasti kulgenud seiklusi raamatutemaailmas arvesse võttes arvasin, et ehk annan järgmisel jõulupeol tagasi. Aga tegelikult sai see juba jaanuari esimestel päevadel lõpuni loetud. 

Täitsa huvitav oli teada saada, et kaugel Ameerikamaal oli kord selline seltskond raamatukoguhoidjaid, kes raamatuid inimestele ratsa kodudesse kätte viisid. Läbi ükskõik millise ilma ja silme ees eesmärk, et kohalikud lapsed lugema õpiksid, naised haridust saaksid ja elu tasapisi paraneks. 

Eks peategelaste isiklikud elud mängisid  muidugi ka rolli. Üks Inglismaalt imporditud pruut - Alice, mõned hoolitsetult kasvanud tütarlapsed, kes kodust välja pääsesid ja elus esimese sõõmu vabadust hingasid, üks poolmetsikuna kasvanud mäginaine Margery seda kampa juhtimas ja karjatamas. Lisaks üks mustanahaline naine, kes midagi raamatukogu pidamisest päriselt teadis ka. 

Inglismaalt imporditud pruut Alice oli päris põneva tegevusliiniga. Oodatavalt põnevaga. Veidi ootamatu, kuid siiski oodatava pöördega lõpuga.  Margery tegevusliin oli mitme eriti ootamatu pöördega, eriti ootamatu lõpuga. Aga raamat kannatab kõik pöörded kenasti ära.

 Kokkuvõttes oli päris tore. Eriti tore, et lemmiktegelaste elu raamatu lõpuks kenasti õnnelikku rööpasse pööras. 

Laaman "Mis need sipelgad"

 Ilona Laamani "Mis need sipelgad ka ära ei ole" (mana, 51lk) valis mulle lugemiseks Kaja. Kui ma palusin tal minu armastele poega...