Druon "Tistou, roheliste sõrmedega poiss"

Teemal nr 4 - raamat, mille said raamatuvahetusest või ostsid kasutatud raamatuna või said kusagilt tasuta - otsustasin kindlasti sel aastal kaasa lüüa, sest teema intrigeeris. Samas oli kohe ka selge, et antikvariaadid või kasutatud asjade poed on ainus võimalus vastav raamat leida, sest raamatuvahetuses ma ei osale (enamuse raamatuid loen niikuinii raamatukogust laenatuna, mul pole raamatuvahetusele palju pakkuda) ning tasuta raamatuid mulle keegi kahjuks pakkunud pole. Ühel külmal talvepäeval, kui astusin sisse Uuskasutuskeskusesse ja seal raamaturiiuleid märkasin, siis tuli see mulle jälle meelde. Hinnad olid muidugi peibutavad - 10 ja 20 senti raamat. Siiski jäi mulle silma hoopis üks mitu korda kallim raamat - 80 senti. Aga kuna poes oli tol hetkel juhuslikult sooduskampaania - 50% - lahkusin 40 sendi võrra vaesama ja raamatu võrra rikkamana.

Raamatuks oli Maurice Druoni "Tistou, roheliste sõrmedega poiss" (Eesti Raamat, 184lk). Lasteraamat küll, aga ma niikuinii ostan peaaegu ainult lasteraamatuid - muid enamasti rohkem ei loe kui korra. Kui raamatut lugema asusin, siis u 2 peatüki järel andsin hinnagu, et tegemist pole vist kõige huvitavama lasteraamatuga, küll aga on see väga huvitav täiskasvanutele lugemiseks.

Raamat on kirjutatud 1957a, eesti keeles välja antud 1976. See on pärleid puupüsti täis (lisan allapoole mõned tsitaadid). Räägitakse uutest õppemeetoditest (iroonia), õppimise ja oma peaga mõtlemise seostest, sõja majanduslikest tagajärgedest, headest majandusotsustest ning tootmise ümberprofileerimisest, kui selleks vajadust tekib. Räägitakse natuke sellest, et kui näed probleemi, siis isegi kui tundub, et Sul ei ole selle lahendamiseks vahendeid, siis võib juhtuda, et saad ikkagi midagi ära teha ning Su vähesest panusest on palju kasu. St see raamat on täis moraale, samas absoluutselt ei mõju moraalilugemisena (mulle üldse ei meeldi moraalitsevad lasteraamatud).

Ma pole raamatut veel oma laste peal katsetanud, aga kindlasti teen selle lähitulevikus ära. Soovitan kõigil lugeda!
------
Tistou on koolist välja visatud, sest ta jäi seal pidevalt magama. Tema ema ja isa arutavad asja ja jõuavad otsusele, kuidas edasi. Alustab isa.
"Asi on väga lihtne! Leidsin!" teatas ta. "Tistou ei õpi koolis midagi, olgu peale, ta ei lähe siis üldse enam kooli. Mis ta magama panevad, on raamatud, ja jätame raamatud kõrvale. Me hakkame tema juures katsetama uut õpetamise süsteemi, kuna ta ei ole niisugune nagu teised! Need asjad, mis ta teadma peab, õpib ta ära vahetul vaatlemisel. Teda õpetatakse tundma kive, aeda, põldu; talle seletatakse, kuidas elab linn ja töötab tehas, ühesõnaga - õpetatakse kõike, mis aitab tal sirguda suureks. Lõppude lõpuks on ikkagi elu ise kõige parem kool. Küllap varsti näeme ka tulemusi."
Proua Ema kiitis härra Isa otsuse innukalt heaks. Ta isegi pisut kahetses, et neil ei olnud rohkem lapsi, kelle juures oleks võinud seda ahvatlevat süsteemi kasutada.
----
"Ma küsin, kelle poolt te selles sõjas olete?"
"Tulgulaste poole," karjus härra Käretoru.
"Aga minu isa?"
"Samuti."
"Mispärast?"
"Sest nemad on juba ammustest aegadest meie sõbrad."
"Nähtavasti tuleb siis, kui sõpradele kallale tungitakse, aidata neil enda kaitsta," mõtles Tistou.
"Need kahurid lähevad siis tulgulastele?" küsis ta edasi.
"Ainult need, mis on paremat kätt," karjus härra Käretoru. "Teised lähevad mingulastele."
"Kuidas nii - mingulastele?" hüüdis Tistou nördinult.
"Nemad on ka meie head kliendid."