Atwood "The Edible Woman"

Teema nr 14. Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan valimisel oli mu pea tühi. Mõtlesin nii ja mõtlesin naa. Mõne kirjaniku, kelle raamatud on mulle meeldinud, debüütromaani olen ma juba lugenud. Parim debüütromaan, mis kohe meelde tuleb ja mida ma hiljuti olen lugenud, on Alan Bradley "Piruka magus põhi" - aga loetud. Kusjuures Bradleyt pole minu meelest palju rohkem mõtetki lugeda... "Mõrv ei ole lapsemäng" oli veidi liiga sarnane, ootused olid ka kõrgemad vist.

Aga meenus, et ulmekirjanduse osas lugesin eelmisel aastal ühte raamatut, mis mulle tõeliselt meeldis ja meelde jäi - Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu" ja otsustasin, et oleks tore teada, kuidas tema alustas. Wikipedia muidugi reetis kiirelt, et tema esimene romaan oli "The Edible Woman" (McClelland and Stewart Limites, 281lk), kirjeldused selle kohta olid ülivõrdes. Paraku pole raamatut eesti keelde tõlgitud, aga selgus, et minu koduraamatukogus originaalkeeles täiesti olemas.

Raamat oli minu jaoks pigem pettumus. Tütarlaps (Marian) elab mõnusat tütarlapseelu. Tal on linnas üürikorter koos sõbrannaga, ta käib üsna mõnusal kontoritööl, tal on kena poiss-sõber. Aga siiski tundub ta üsna rahul sellega, mis on. Vaadates kõrvalt teise sõbranna kolmandat rasedust kahe pisikese põnni kõrvalt, ei tundu ta ihkavat abielunaise staatust ega lapsigi. Paati kõigutab veidi toanaaber, kes soovib endale vallaslast ning otsib ohvrit isarolli. Aga peategelasele tekitab see probleeme peamiselt seetõttu, et nende korteriperenaine ei lubaks lapsega  tüdrukul enda majas elada ning tal tuleks otsida uus toanaaber.

Kui poiss-sõbra (Peter) viimane vallaline kamraad abiellub, teeb viimane Marianile abieluettepaneku. Hoolimata sellest, et ta on veendunud poiss-mees. Marian mingis mõttes igatseb seda ettepanekut, aga siiski mitte abielunaise staatust. Kihluse järel tekib tal "kiiks", et paljud toidud (eriti liharoad) muutuvad talle vastumeelseks. Lisaks tekib talle töö kaudu meestuttav, kellega koos aja veetmine tundub paeluvam kui kihlatuga koos olemine. Ilmselt saab nutikam lugeja juba aru, et midagi head sellest kõigest ei tulnud.

Saan aru küll, sügavam sisu täiesti olemas tütarlapse igapäevategemiste kirjelduste kõrval. Ulmelised võrdlused töötavad ajastu naise rollimudeli vastuolude väljatoomisel. Aga minul polnud siiski põnev lugeda. Kiskus igavaks, pingutasin siiski lõpuni, aga ... poleks väga mõtet olnud.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...