Birdsall "Penderwickid"

Väljakutse tehtud ja laiskus kontides :) Kirjutan tagantjärgi mõnest raamatust, mis vahepeal loetud.

Mu pisemate lastega raamatukogus käies jäi mulle näppu Jeanne Birdsalli "Penderwickid. Lugu sellest, mis juhtub suvel nelja õe, kahe küüliku ja ühe väga huvitava poisiga" (Pegasus, 208lk). Kuna mu kooliealine tütar loeb palju, kiiresti ja üsna valimatult (ja valib ise raamatukogust suht sageli vaid koomikseid), siis võtsin talle selle raamatu. Aga juhtus nagu tavaliselt - ema soovitatud raamatu needus - ta ei olnud nõus seda isegi avama. Raamat oli meil kodus juba mitu nädalat, kui võtsin ta ise kätte ja ühe haigena ja köhides veedetud unetu ööga ta läbi lugesin. Mulle tõesti meeldis. Siis otsustasin kavalust kasutada - lugesin tütre kuuldes raamatust esimese peatüki väiksematele ette. Meeldis väiksematele ja noor neiu muidugi igaõhtust unejutuaega ootama ei saanud jääda - luges raamatu ise kahe õhtuga läbi ja kiitis. Sarnast kavalust kasutasin ka doktor Dolittle raamatute puhul. Kusjuures ma ise pole uusi trükke lugenudki, aga tütreke võttis raamatukogust viimase kui ühe ja luges kõik läbi. Ma ei tea siiani, kuidas ema soovitatud raamatu needust murda. Sama kavalusega palju kordi ka ei saa - näeb läbi.

Aga aitab lapsekasvatuslikest teemadest, raamatust ka.

Raamatu sisukokkuvõtet on internetis muidugi palju leida, aga väga lühidalt. Raamatu peategelased on perekond Penderwickid, isa, 3 varateismelist tütart, pisike 4-aastane tütreke ja suur koer. Kõik neli tüdrukud on väga erinevate huvidega, iseteadlikud, samas hoiavad perena kokku. Perekond saabub suvepuhkusele paika, kus nad pole varem käinud. Raamat räägibki sellest, kuidas tüdrukud leiavad endale mitu uut sõpra ning veedavad ägeda puhkuse, kus juhtub palju toredat, aga ka äpardusi.

Raamat oli päris põnevalt kirjutatud ja hästi tõlgitud, hoogne lugemine. Mulle meeldis, et tegelaste iseloomude ja taustade väljatöötamisele oli nii palju energiat kulutatud, tänu sellele mõjus raamat usutavana. Pikapeale sain lugedes aru, et tegemist väga osavalt kirjutatud raamatuga, kus iga tegelaskuju nii kokku pandud, et tema positiivsed ja negatiivsed omadused moodustavad terviku ning rõhutavad tema ainulaadsust, samas tekib sellest varjatud pedagoogiline efekt. Paljud pedagoogiliselt mõjuvad raamatud on minu meelest tüütud ja ebameeldivad, aga see raamat üldse mitte. Põnevust jätkus lõpuni ja hea meelega oleks edasi lugenud. Tegelikult lähebki lugu edasi, sest tegemist on sarja esimese raamatuga.

Pärast kiiret googledust selgus, et tegemist on päris huvitava autoriga, kelle esimene raamat sai trükipressi alt läbi alles siis, kui ta 54a sai. Ja raamatuid tema sulest palju ilmunud polegi, Penderwickide sarjas on neid kokku 5, mõned muud pealekauba.  Aga eesti keelde kahjuks rohkem raamatuid tõlgitud ei ole.  Olemas on veel "The Penderwicks on Gardam Street", "The Penderwicks at Point Mouette",  "The Penderwicks in Spring" ja "The Penderwicks At Last". Sarja seni viimane raamat on ilmunud 2018, seega pole üldse välistatud, et sari veel jätkub. Kahjuks ma ei julge väga loota, et tõlkimine jätkuks, sest eestikeelne tõlge on aastast 2010.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...