Ragde "Elunautijad"

Anne B. Ragde "Elunautijad" (Eesti Raamat, Põhjamaade romaanisari, 320lk) on Nehsovi sarja 5. raamat. Ja kuna sarja esimene raamat meeldis mulle väga, siis olen tasapisi seda sarja lugenud. Eesti keelde sarja 6. osa (tundub, et see jääb viimaseks) veel tõlgitud pole, aga ootan sedagi.

"Elunautijad" meeldisid mulle täitsa hästi. Kui raamatule midagi ette heita, siis võibolla seda, et ta on natuke "järjemaiguline". St eelmised raamatud on olnud minu hinnangul ka iseseisva raamatuna väärtuslikud, aga seekord lugesin enamuses varasemate tegevusliinide järge. Aga võibolla on mul seda raske hinnata, sest olen järjest lugenud.

Torunn õpib tundma matuseäri ja toimetab oma päritud kodutalus. Torunn ja Tormod saavad tasapisi lähedasemaks ja Tormod harjub oma eluga üsna vaba mehena. Päris huvitav on lugeda, kuidas teised inimesed pigem peavad vanadekodu vanglaks, aga Tormod on elus esimest korda oma vanematekodust välja kolnud, oma-tuba-oma-luba jne.

Juba eelmisest raamatust saadik on mul olnud tunne, et Margido on haige. Ja seekordne Neshovi raamat ei saa ka pereliikme lahkumiseta läbi - raamatu lõpus Margido sureb. Aga selles sarjas on suremisel alati nagu hoopis alguse, mitte lõpu maik. Nii ka seekord.

Kui raamatule midagi ette heita, siis ehk seda, et seekord me nagu ei jõudnud kuhugi. Torunn remondib. Erlend remondib. Lapsed kasvavad. Muutused, mis toimuvad on pigem sisemised ja väikesed ja võibolla kasvad järgmises osas neist midagi välja.

Ebausutav tundus mulle Torunni ja tema ema suhtlus. Ema, kes oli võõrandunud ja Torunni peale pahane, on nüüd nii toetav ja armas? No näis, kas nii jääbki.