Mika Keräneni raamat "Saunarahu" (Keropää, 195lk) sattus minu kätte täitsa ise, pooljuhuslikult, ilma et ma oleks aktiivselt üritanud seda osta või lugemiseks saada. Olin ainult mõelnud sellele, et võiks ehk. Aga see oli selline mõnus kingitus universumilt, mille meelsasti vastu võtsin.
Raamatu erinevate võõraste saunade kirjeldused sulasid minu jaoks kokku selliseks mõnusaks rammestavaks saunaõhtuks. Või vähemalt suur osa neist.
Mu üks mu lemmikpeatükk oli sellest, kuidas Mika kirjeldas spa saunameistriks kandideerimist. Need saunarituaalid, mida spa-des tehakse on üliveidrad. Väga lühikesed, ülerahvastatud ja standardsed, ei jäta ruumi endaga olemisele. Aga Mika oma jätaks. Üldse on kogu see raamat üks endaga olemise tore lugu.
Minu absoluutne lemmikpeatükk oli sellest, kuidas Mika kirjeldas vesijumppa trenni. Ja see sõna. Tekkis kohe tahtmine vesijumpama minna. Keegi võiks Tartus ka seda varsti võimaldada.