Roden "Kuninganna Kristiina"

Lugemise väljakutse Nutika raamatukoguhoidja väljakutse aprilli teemaks on:
Selles raamatus on midagi pistmist kuningakodadega. Olid kuningannad ja kuningad, printsessid ja printsid. Ma ei mäleta, kas need olid päris või väljamõeldud kroonitud pead, aga selline kuningriigiteemaline lugu oli.

Minu jaoks paras väljakutse. Mind ei huvita eriti ulme ega Inglismaa kuningakoja lood, aga muud ma selle teema all esmapilgul ei leidnud. Veidi uurimise järel meenus, et ma olen ju väga pikalt tahtnud lugeda midagi Rootsi kuninganna Kristiina või Kristina või Christina kohta, nimekuju kasutatakse tal igasugust. No selle, kes sai isa surma järel formaalselt juba enne oma 6a sünnipäeva troonile ja valitses 1644-1654, selle perioodi järel loobus troonist.

Leidsin, et äsja on eestikeelsena ilmunud Maria-Louise Rodéni raamat "Kuninganna Kristiina" (Argo, 326lk) ja oligi otsus tehtud. Raamatust sain teada järgmised minu jaoks põnevad faktid.

Esiteks - kuninganna Kristiina vanemad olid tema sündides juba 6a abielus olnud. Tema emal oli enne seda olnud mitu nurisünnitust ja üks elusalt sündinud laps, kes suri imikuna. Hiljem on juttu sellest, kuidas Maria Eleonora polnud võimeline oma tütart normaalselt kasvatama. Usun, et siin võis probleem olla emotsionaalsetes traumades, mida järeltulija ilmale toomise pinge ja surnud beebid temas põhjustasid.

Teiseks - kuninganna Kristiina oli väidetavalt väga lähedane oma isaga, aga ta kohtus temaga viimati, kui oli 3.5a! Isa läks sõtta, kust ta enam ei naasnud. Lisaks lahkus kodust ka ema, et isale lähemal olla. Kristiina jäi oma tädi Katarina (kuninga poolõde) hoole alla. Tegelikult oli tädi tema jaoks hea kasuema ning Kristiina elas koos Karl Gustaviga (kellele loovutas hiljem trooni). Mind tegelikult huvitab väga, mis sellel ajal täpselt toimus, aga paraku pole sellest midagi teada.

Kolmandaks - keegi ei sundinud Kristiinat troonist loobuma. Kui ma ajalootunnis selle kohta lugesin, siis arvasin, et ta suutis 10a troonist kinni hoida, hoolamata välistele katsetele troon ära võtta, aga tegelikult oli vastupidi! Kristiina soovis ise troonist loobuda. Ta ei pidanud üldse õigeks, et naised valitsevad. Lisaks sellele ei soovinud ta abielluda (jällegi - huvitav, miks) ja soovis astuda katoliku usku. Kuningannana puudus tal usuvabadus.

Neljandaks - kuninganna valmistas troonist loobumist hästi ette ning püüdis ka oma sissetuleku kindlustada. Hiljem pidi ta korduvalt hoolitsema, et seda kokkulepet ei unustataks ning temalt raha käest ei võtaks. Sissetulekud maadelt, mis kuningannale valitsemiseks ja raha saamiseks anti, olid küll paraku alati väiksemad kui eeldatud. Huvitav, kes see oli viletsa majandamise probleem?

Viiendaks - kuninganna ei tõmmanud poliitikast tagasi. Ta elas pärast troonist loobumist meeletu kaaskonnaga ning tegutses hoolega poliitikas. Mul oli hoopis teine arvamus kujunenud ajalooõpiku napi teksti põhjal. See oli minu jaoks väga huvitav.

Kuuendaks - kuningannal oli armuke! Miskipärast keeldus ta abiellumast ning oma armatatuga (see oli kardinal) ei oleks ta saanudki abielluda. Aga nad suhtlesid mitukümmend aastat!

Kahjuks oli see raamat nende üksikute faktide peale toetumiseks liiga pikk. Suur osas sisust rääkis hoopis teisest inimestest, mitte Kristiinast. Lisaks oli stiil kuidagi ... imelik. Esimeses peatükis ratsutati läbi "kõigile teadaoleva ajaloo", millest ma suurt osa ei teadnud. Edasi üritati saadud skeleti peale ehitada. Minu meelest selles raamatus see lähenemine ei töötanud. Uni kippus lugedes sageli peale. Aga kuna lootsin, et kuningannast ikka ka midagi veel teada saab, jätkasin vapralt lõpuni. No ja eks saigi, vahepeal tehti ikka peategelasest ka juttu. Samas oli minu jaoks pettumus see, et kuningannast, tema argielust, mõtetest, kasvõi sellest, mida ta sõi ja kuidas riides käis, ongi päris vähe teada. Või kui midagi ongi teada, siis siin raamatus sellest ei räägitud. Hea meel, et läbi lugesin, aga soovitada julgeks ainult tõelistele Rootsi kuningakoja fännidele.

Raud "Päikesekiri"

 Rein Raua raamatut "Päikesekiri" (Viljasalv, 404lk) soovitas mulle mu raamatukoguhoidjast sõber. Soovitas nii soojalt, et oleks r...