J. K. Rowling "Harry Potter ja tulepeeker" sai kiirelt pärast eelmise osa lõpetamist kätte võetud ja see oli väga põnev!
Selles osas algas tegevus kohe pauguga - meile anti teada, et Voldemort on tagasi ja tal on päris täpselt juba plaan välja mõeldud, kuidas Harry kätte saada. Mul ei olnud sellest raamatust see detail üldse meeles.
Raamat algas lendluudpalli maailmakarikavõistlustega, kus saime veidi piiluda võlurite ja nõidade rahvuvahelisse maailma. Minu meelest oli päris imelik see, kuidas kogu see võistlus oli korraldatud.
Teiseks kolme võluri turniir (millest sai nelja võluri turniir). Ajalooline üritus, mille toimumine avas natuke võlumaailma tausta. No ja osalejad olid lendluudpalli maailmameistrivõistlustel juba esimest korda end piiluda lasknud.
Raamatus oli seekord sarnaselt eelmiste osadega kasutatud "juhuslikult" sisse toodud sündmust, mis hiljem omas suurt kaalu. Näiteks nuhiskoobid, lihtne accio loits, mis õpiti tavapäraselt koolitunnis, suurematest muidugi Hullsilm Moody ilmumine loosse vahetult enne kooliaasta algust, seoses sündmusega, mille tähendus selgus alles lõpus.
Minu jaoks oli väga meeldejääv detail ka ajakirjanduse sissetoomine ja näited, kuidas ajakirjandus sündmusi kajastab. Päris tore oli, et see pedagoogiline detail sai raamatusse kirja. Loodetavasti on lapsi, kellele jõuab paralleel meie enda maailma ja ajakirjandusega kohale.
No ja raamatu lõpp. Voldemort on tagasi ja tapab jälle. Ja kahjuks ma juba tean, et järgmine raamat on ... kõige jubedam kogu sarjas. Lihtsalt masendav. Tea, kas jõuan selle kättevõtmiseni...