Kipling. "Haldjamäe vembumees". Laulud

 Kipling

 Ei ole merel tuult. Mis siis!     
    Aerud välja, ees Stavanger!     
    Edasi, ees Stavanger!
Küll ärkab tuhavalge briis,
    edasi, ees Stavanger!     
    Pikk tõmme - ja Stavanger!

Oh, aerutulli naks ja kriisk!     
    (Pikk tõmme  - ja Stavanger!)     
Paat lõhnab kui Põhjala vihmapiisk!     
    (Pikk tõmme ja Stavanger!)
 
Paat lõhnab kui Põhjala lumelõõm,
tal meie sõidu üle rõõm.
 
Ja härma järgi lõhnab laev,
nii lõhnab Põhjala pime aeg.
 
Paat ootab juba , et lõpeks reis,
kümme korda suurem see soov on meil!

Oh, jumalad, olge seda meelt,
tuult saatke julgete koduteel!

Ja hoidke meie peal oma silm, 
et tuulest ära ei pöörduks ilm!

Aga tuult pole merel. Mis siis!
    Pikk tõmme - ja Stavanger!
Küll ärkab tuhavalge briis, 
    pikk tõmme - ja Stavanger!

 -----

Aja silma all püsib
    linn, võim ja troon
sama kaua kui püsib
    roos või moon:
nii nagu pungi puhkeb 
    taas ja taas,
tõusevad linnad uhked
    tuhasest maast.

Oma minevikku nartsiss ei taasta
    enam küll,
kas hävitas teda möödunud aastal
    juhus või külm:
ta nägu ei peegelda häda,
    seal särab heakskiit,
õitsedes vaid napp nädal,
    jääb tal eluga liit.

Olgu meis lille julgus
    ja silmel kae,
ikka lahket ilmet 
    näitab meile aeg:
kui surm kord laotab
    me peale öö,
ta ütleb: ei kao te
    elutöö.

-----

Salakaubavedajate laul

Kui sa, kallis, ärkad kabjaplaginast,
hoia ennast eemal kesköö saginast.
Neile, kes ei küsi, ei moonutata tõtt,
meestele ei meeldi sinu osavõtt.
 
    Pimeduses traavib
    viis ja kakskümmend täkku,
    pastor ootab brändit,
    ametnik tubakapakki,
    naised pitsipaela, spioon aga sõnumit,
    meestele ei meeldi sinu osavõtt.
 
Kui sa joostes mõne vaadi otsa komitad, 
milles mulksub brändi, ära omista
vähimatki märki, et neid täis on õu, vaadid homme
kadunud on salajõul.
 
Kui Sa märkad kogemata lahtist talliust,
märkad hobust, kes seal lamab välja väsimust;
kui su ema käes on rebenenud riidetükk,
mille vooder märg, siis ole vait kui sukk.

Kui Sult George'i mehed pärivad üht-teist,
pea siis meeles, midagi ei tea Sa meist.
Kui nad lõua alt Sind kõdistama peaks,
ikka meie asukohta Sa ei tea.

Sammud, koputused, uksed pauguvad,
püsi toas, kui koerad haguvad.
Trusty lamab siin ja Pincher seal on tumm,
jäävad paigale, kui möödub meeste summ.

Kui sa täpselt teed kõik nii, võib-olla saad
endale siis nuku, toodud Prantsusmaalt.
Nukk on ilus, sametist kapuuts tal peas,
see on meeste kink, et oled olnud hea.
   
    Pimeduses traavib
    viis ja kakskümmend täkku,
    pastor ootab brändit
    ametnik tubakapakki.
 
Neile, kes ei küsi, ei moonutata tõtt,
meestele ei meeldi sinu osavõtt.

Tigane "Seitse pastlapaari"

 Leida Tigase romaan "Seitse pastlapaari" (Kirjastus osaühing "Loodus", romaanivõistluse 1938a II auhind, 320lk) jäi mul...