"XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö"

 "XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö" koostanud Ly Seppet, türgi keelest tõlkinud Ly Seppet ja Andres Ehin  (LR 1997/4, "Perioodika", 60lk).

Nojah. Loomingu Raamatukogu väljakutse raames mõtlesin, et juba kuu algul sai raamat loetud. Aga selgus, et olin teema valesti meelde jätnud. Lugeda oli vaja 20. sajandi luulet, mitte lihtsalt ükskõik millist uuemat luulet. Ja nii sai siis veel augusti viimasel päeval raamatukokku kapatud ja uus raamat võetud.

Valik osutus igati õnnestunuks. Ma arvan, et põhjus, miks enamus neist luuletustest kõlavad nii oivaliselt, on tõlkijates. Osa luuletustes olid vabavärsilised, aga siiski väga hea rütmiga. Ja osa olid isegi riimis, mis mulle veel rohkem meeldib. Osa olid küll väga karmi sisuga ja üks selline, mille oleks hea meelega üldse lugemata jätnud, kui oleks ette teadnud. Aga üldiselt olen väga rahul. Kes oleks võinud arvata, et türklastel sellised toredad luuletused?

Minu lemmiku.
?

Kui jutt on sadamast,
miks mõtlen mastidest?
Miks mõtlen purjedes,
kui jutt on avamerest?

Kui jutt on märtsikuust,
miks mõtlen kassidest?
Kui õiglusest räägitakse,
miks mõtlen töölisest?

Miks usub vana mölder Allahisse,
ilma et ta midagi mõtleks?

Miks rajutuule käes
on vihmad viltu?


Vihm

See sadu, see sadu on peen nagu juus,
kui hingeõhk, suigutav unne.
Kui ükskord see uduvihm järele jääb,
siis peeglid mind enam ei tunne.

Mul kõri kinni nöörib see vihm,
kuid valu mu ihu ei tunne.
Mu liikmed on täiesti ligunud läbi
ja kehas on kangumistunne.

Mu kahtluste, hirmude kohal see vihm,
ta lehvitab tumedaid tiibu.
Märg pärgel mu ajus pilgarit peab,
mu külge see öömelu liibub.

Mudlum "Mitte ainult minu tädi Ellen"

Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen" (Starata, 207lk) on esimene Mudlumi raamat, mille olen läbi lugenud. Imelikul kombel olen käinud tema raamatuesitlusel. Ruhnus. Aastal 2020. Kui õigesti mäletan, siis see raamat sel ajal veel ilmunud ei olnud, aga oli kohe ilmumas. Ostsin tookord esitluselt 2 raamatut, mida ma kumbagi siiani lugenud pole, aga ... peaks ükskord ette võtma :)

See raamat sai loetud lugemise väljakutse raames, et toetada alamakstud Eesti kirjanikke. Mudlumile siis minu laenutuse pealt ilmselt mitu senti järgmisel aastal laekumas. Abiks ikka...

Raamat oli üllatavalt hea. Algas küll tädi Ellenist, aga palju rääkis ka Mudlumi emast ja tema enda elust. Kusjuures huvitavalt kombel oli seda osa, kus ta omaenda elust rääkis, kõige huvitavam lugeda. Harva juhtub, et loen raamatut, mis paneb mind nii naerma kui ka nutma. See raamat tegi mõlemat, korra isegi täpselt samal leheküljel. Üks vähestest sellistest raamatutest, mida ma täitsa meelsasti omaks ja vahel siit-sealt üle loeks.

Vilu "Kõik linnud valgusele"

 Tõnis Vilu luulekogu "Kõik linnud valgusele" (SA Kultuurileht, 80lk, Loomingu Raamatukogu 2022 nr 10) lugemise võtsin ette jällegi väljakutse raames  - augustikuus pidi LR väljakutses lugema luulekogu. 

No mis ma oskan öelda. Kui poleks olnud kirjas, et tegemist luulekoguga, siis ma oleks arvanud, et need on lihtsalt mõnerealiselt mõtisklused. 

Mõned neist olid täitsa huvitavad. Vilul on komme, et lause algus algab ühel teemal, keset lauset toimub kiire kontekstivahetus ning lause jätkub teisel teemal. Mõnes kohas oli minu jaoks lihtsalt veider. Mõnes kohas nutikas ja põnev. Vist sõltub ka häälestusest ja ootustest.

Aga päris kena lugemine oli siiski.

Steel "Pulmad"

 Lugemise väljakutse grupi raamatukogudeaasta väljakutse juulikuine teema oli raamat, mille kaaned meenutavad raamatkogu seinu või põrandat. Otsisin siis helekollase seina juurde Danielle Steeli raamatu "Pulmad" (Ersen, 352lk). 

Raamat algas kahtlaselt. Mingit märki lähenevatest pulmadest ei olnud. Kangelanna oli suhtes mehega, kellest minu meelest abiellumiseks mingit asja polnud (ja mul oli ses suhtes rohkem kui õigus). Ühelgi teisel raamatus figureerival naisel ei tundunud ka altari ette asja või oli seal juba käidud. Aga ajapikku kangelanna - Allegra - leidis endale täitsa kena mehe, leidis täitsa kena põhjuse, et oma eelmine suhe lõpetada ja raamatu pealkiri hakkas tasapisi adekvaatsem tunduma. 

Keset silmini armumise kirjeldusi peeti maha ka üks kõrvaltegelaste pulmapidu ja nii raamatu keskpaigas tundus mulle, et tegelikult siin olekski paras lõpetada. Kõik on kaunis ja pulm ka nagu juba oli.

Aga kus Sa sellega. Superarmumise järel pidime edasi laskuma halli argipäeva, nägema igas suhtes paratamatult ette tulevaid konarusi, konflikte ja isegi ühte korralikumat tüli. Lisaks muidugi kõrvaltegelaste igat masti probleemid, konfliktid ja raskused. Ja siis finaalis üks korralik unistusete pulm ja igakülgne leppimine. Selline tore muinasjuturaamat oli.

Skeslien Charles "Pariisi raamatukogu"

Janet Skeslien Charlesi raamatuga "Pariisi raamatukogu" (Helios, 400lk) juhtus selline kummaline lugu, et ühel hetkel sain ma raamatukogust teate, et mu tellitud raamat on kohal. Mul ei olnud üldse meeles, miks selle tellisin ja kuna (hiljem meenus, et võibolla juuni väljakutse jaoks), aga otsustasin, et kui juba tellisin, ju siis oli põhjust ja peaks vähemalt sisse vaatama.

Raamatu tegevus toimus paralleelselt Pariisis Teise maailmasõja eel, ajal ja järel ning 1980ndate aastetel Montana väikelinnas. Mõlemas asukohas oli kohal Odile, kelle tegemistest raamat räägibki.

Odile töötas Ameerika raamatukogus Pariisis. Ta alustas tööd vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist ja jätkas koos kolleegidega vapralt raamatukogu avatuna hoides sõja lõpuni. Odile sõjaaegne elu koosnes armastusest oma kallima vastu ja suhte arengutest keerulisel ajal, sõbrunemisest inglasega, kellel Pariisis elamine Saksa okupatsiooni ajal keerukaks osutus, oma venna sõtta saatmisest ja kaotusest, elust koos vanematega, näljast, tööst raamatukogust, üritustest aidata oma juutidest lugejaid ja sõpru, samas nägemisest, kuidas politsei tema isaga eesotsas juute vahistab ja vangilaagritesse kogub.

Umbes 40 aastat hiljem elab lesestunud Odile Montoana väikelinnas, hoiab naabritega distantsi, aga on väga abivalmis, kui naabripere tema abi vajab. Mis juhtus vahepealse 40 aastaga, on kirjas raamat lõpus. Mis juhtub edasi? Seda lugeja paraku teada ei saagi...

Aga väga mõnus lugemine, eriti huvitav oli see osa, mis rääkis Pariisi okupatsioonist.