JUUNI: Loe juunis üks lasteraamat autorilt, kelle kodumaal asub aktiivne vulkaan. AGA! Juunikuu raamatu autor ei tohi elada samal maal, kust oli pärit sinu maikuu raamatu autor ega samal maal, kus toimus sinu maikuu raamatu tegevus.
Mulle meenus riigina kohe Island. Ei olnud mu maikuu raamatuga õnneks sugugi seotud. Ja Islandilt pärit kirjanikku ei pidanud kaugelt otsima, googeldades tuli esimeseks välja õhtulehe artikkel aastast 2002, kus Andri Snær Magnason kohtub Eestis lugejatega, seega sai valitud tema raamat "Sinise planeedi lugu" (Eesti Raamat, 96lk).
Raamat pole tegelikult üldse (ainult) lasteraamat, kuigi seda muidugi võib lugeda lastele ja see jutustab lastest. Raamat illustreerib üsna selgelt seda, kuidas üks inimene (või ka väike inimgrupp) võib veenda tervet hulka inimesi, et need pole oma eluga rahul ning vaikselt nende senise rahuliku igapäevaelu nende enda soovil ja nõusolekul hävitada. Nii et lõpuks tänad oma maailma hävitajat selle eest, et ta on andnud Sulle midagi, mida Sa ei soovinud, ei vajanud, kuid mis päästis Sind õuduste eest, mis kaasnesid selle soovi täitmisega, mida Sa isegi ei osanud soovida.
Eriti meeldis mulle raamatu algus, kus kirjeldati seda kaunist maailma - Sinist planeeti - ja selle suurimat ja kaunimat imet - liblikate igaaastast lendu. Mulle meeldis, kuidas kirjeldati planeedi asukaid, nendeks olid lapsed, jäeti aga mõistatuseks see, kust lapsed sinna said, kus olid täiskasvanud ning kas lapsed ka suuremaks kasvasid. Mulle meeldis väga see, kuidas lapsed oskasid nautida selle planeedi imesid ning veeta oma päevi rahulikus imetluses.
Raamatu põhiline tegevusliin algas planeedile saabunud võõra soovitatud sekkumistega planeedi asukate ellu. Järjest erinevaid planeedi elu aspekte muutes, muutis võõras laste näilisel soovil kogu planeedi elu tundmatuseni. Selleks, et neist muudatustest aru saada, pidid lapsed minema kodust kaugele ja neid selgelt nägema. Aga kuidas muuta asjad endiseks? Kes on nõus loobuma lõbusatest ja mugavatest asjadest? Kas kunagi üldse saab endiseks tagasi muutuda? Kuidas saada tagasi raisatud noorust?
Lugesin raamatut lastele ning neile meeldis see väga. Keeruline oli raamatut käest panna - iga peatükk lõppes ootusärevalt ning mõned kohad olid isegi veidi õudsed. Väga palju oli arutamist ja mõtlemist, et mis ikkagi juhtus ja miks midagi juhtus. Täiesti sobilik raamat sissejuhtatusena ühiskonnaõpetusse.