Ükskord raamatukogus viibides jäi näppu selline tore raamat nagu Peeter Wõrgu kirjutatud "Õnnelik hommik = Joyciety" (Ajakirjade Kirjastus, 118lk). Sinisekaaneline, kauni vaatega paradiisisaarele.
Võtsin raamatu kaasa lootuses veeta seda lugedes mõni õnnelik tunnike. Aga selles osas ma veidi eksisin. Raamat rääkis autori mõttest, kuidas peaks välja nägema tulevikuühiskond. Vabam kui praegune. Kirjutatud 10a tagasi, sisaldas see mõtteid finantsvabaduse, nomaadielu, väikeettevõtjana tegutsemise ja oma aja peremehena elamise osas. Hulga lehekülgi oli pühendatud ka praeguse korra kritiseerimisele.
Eks suur osa kriitikast oli õigustatud. Ja osaliselt ka konstruktiivne. Minu jaoks oli puudu või veidi vähene see osa raamatust, mis kõneleks praeguse korra positiivsest poolest ja sellest, kuidas selle muutmine positiivse osa säilitaks või mis sellest kaduma läheks. Võibolla ma ei lugenud ka piisavalt põhjalikult, sest raamat eriti löövalt ja põnevalt minu jaoks kirjutatud polnud.