Lilli Prometi raamat "Primavera" (Varrak, 2016, 215lk) on esmakordselt ilmunud aastal 1971. Raamat räägib näitlejanna Saskiast, kes on mingil põhjusel saanud võimaluse käia välisreisil Itaalias. Võimalik, et saamaks inspirtatsiooni oma sügisel ees ootava lavastuse jaoks, kus ta Kleopatrat kehastab.
Reisil on ka Lilli noorepõlvearmastus, mitmed huvitavad tegelased ja tõenäoliselt ka vähemalt üks partei koputaja. Lisaks kohtub Lilli Roomas oma noorepõlvetuttavaga, kes juba ammu on Prantsusmaale emigreerunud ja nüüd vabas maailma elab.
Tagantjärgi lugedes on isegi mul peaaegu keeruline mõista seda olukorda - kuidas raudse eesriide tagant väljunud inimesed näevad kaunist ajaloolist Itaaliat. Aga lisaks sellele on kirjanik näidanud meile ka nende inimeste hinge, sõja löödud hingehaavu, nende lähedaste üleelamisi ja lihtsalt elu jooksul üle elatud raskusi. Inimesed on nagu korraks saanud astuda oma eludest välja puhkusele - sinise taeva, päikesest pakatava õhu ja helkiva veini maailma. Aga kui palju muudavad need mõned nädalad neid inimestena ja kui palju jääb sellest nende ellu püsima?
Kas Lilli on õnnelikum, olles taas kohtunud oma noorepõlvearmastusega, veetnud temaga aega, rääkinud selgeks vahepeal juhtunu?