Helene Hanffi "Bloomsbury Streeti hertsoginna" (Rahva Raamat, 206lk) jäi mulle raamatukogus riiulit uurides lihtsalt pihku. Raamatu tagakaanelt lugesin küll kodus, et parem oleks enne lugeda läbi raamatu esimene osa, aga ma ei hoolinud sellest ja alustasin siiski teisest osast.
Raamat räägin Helenest, kes on just välja andnud selle esimese osa (mis tundub rääkivat Londonis asuvast raamatupoest) ja sõitunud Ameerikast Londonisse raamatut tutvustavale tuurile, intervjuusid andma jne. Helene soovib Londonisse jääda nii kauaks kui vähegi võimalik, st rahakott vastu peab. Raamat ongi tema Londonis viibimise päevik.
Lõpp oli minu jaoks ootamatu :) Sest see polnud tegelikult üldse ootamatu. St mingit püänti polnud. Reis lõppes. Raamat lõppes. Keegi ei tormanud lennujaama järgi ega vandunud igavest armastust vms. Samas tekitas raamat tunde, et tahaks Londonisse või mõnda muusse suurlinna (loe Rooma) kolama.