Thoreau "Walden ehk Elu metsas"

Teemasse nr 34, raamat, mille pealkirjas on sõnad „elu“ või „surm“, sobib suurepäraselt raamat, mida olin plaaninud juba kaua lugeda - Henrt David Thoreau "Walden ehk Elu metsas" (462lk, Hortus Litterarum). 

"1845. aasta lõpul ma laenasin kirve ja läksin Waldeni järve äärde metsa, kuhu ma kavatsesin endale maja ehitada, ning võtsin ehituse tarbeks maha mõned sihvaka noored valgemännid" (lk 49-50).

Raamat ongi kirjutatud sellest elust. Kuidas ta üsna üksinda metsamajas elas, suvel põllul ube kasvatas ning kala püüdis, jälgis loodust enda ümber ja tegi selle kohta märkmeid, suhtles vahel ümbruskonnas elavate talunike ja järvele kalastama tulnud inimestega. Suur osa raamatust on kirjutatud selleks, et jagada autori filosoofiat - ta eelistas elada omaette ja omadel tingimustel, töötades minimaalselt, et endal elu sees hoida. Ta ei soovinud koguda suuremaid summasid ja leidis, et toitudes teraviljast ja ubadest ning tehes pigem kerget tööd, on mõistlikum elada kui tehes rasket tööd ning süües tugevamat toitu, et oma kulutatud energiat tasa teha. Kirjatükk on üsna hüplik, jupike on kirja pandud siit ja jupike sealt, mõned laused pea pool lehekülge pikad, aga kokkuvõttes siiski väga huvitav ja üsnagi loetav. Märkisin ära väga palju tsitaate, panen mõned ka siia kirja.

"Tõesti, hoiduge ettevõtmistest, mis nõuavad uusi rõivaid, ja mitte uut inimest. Sest kui pole muutunud inimene, kuidas siis võiksid talle sobivaks muutuda uued rõivad? Kui teil seisab ees mingi ettevõtmine, proovige see teoks teha vanade rõivastega. Mitte selle peale ei pea mõtlema, mida kanda, vaid selle peale, mida teha, või õigemini, mida olla." (lk 29)

"...avarad ruumid, puhas värv ja tapeet, Rumfordi kamin, vahetäidisega seinad, ribikardinad, vaskne veepump, vedruga lukk. mahukas keldes ja palju muud. Kuid millest siis tuleb, et tsiviliseeritud inimene, kellel kõik need asjad on olemas, on ometi vaene, kuna metslane, kellel need puuduvad, on metslasena rikas?" (lk 38).

"Veetkem üksainus päev sama ruttamata nadu Loodus, laskmata end rööpast välja lüüa igal teelesattunud pähklikoorekesel või sääsetiival. Ärgakem vara ja paastugem või võtkem oma hommikueinet vaikselt ja häirimatult, laskem võõrastel tulla ja minna, laskem kelladel heliseda ja lastel nutta - elagem päeva raiskamata. Milleks alla anda ja vooluga kaasa minna? Säilitagem tasakaal ja jäägem pinnale ka keskpäeva madaliku murdlainetuses ja lõunasöögiks nimetatud kohutavas veekeerises. Sellest hädaohust mööda loovinud, olete pääsenud: ülejäänd tee läheb allamäge." (lk 116)

"Kirjandus on kalleim reliikvia." (lk 123)

"Me kulutame rohkem aega mis tahes ihutoidule ja -ravile kui vaimutoidule." (lk 130)

"Mõtted vajavad ruumi, et purjesid seada, ja enne sadamasse seilamist tahavad nad alati veidi ringi loovida" (lk 166)

"Iga paari päeva järel võtsin ma ette käigu alevisse, et saada osa sellest keelepeksust, mis seal pidevalt kas siis suust suhu või ajalehest ajalehte ringleb ja mis on homöopaatilistes annustes sissevõetuna omal kombel niisama kosutav nagu puulehtede sahin või konnade pirin." (lk 198)

"Milleks rakendada valitsemisel karistusi? Soovi head, ja rahvas saab heaks. Õilsa headus on nagu tuul, lihtinimese headus on nagu rohi: kui tuul puhub rohu peale, siis rohi paindub." (lk 204)

"..et ma ei tarvita teed, kohvi, võid, piima ega värsket liha ning sestap ei pea ka tegema tööd, et neid hankida, kuna ma aga ei tee rasket tööd, siis ei pea ma ka palju sööma ning mu toit läheb mulle maksma tühise summa, tema aga, alustanud päeva tee, kohvi, või, piima ja lihaga, peab tegema rasket tööd, et nende eest maksta, pärast tööd aga peab ta omakorda palju sööma, et taastada oma jõudu, nõnda et siit ei jää mitte kui midagi sõelale, ..." (lk 241)

"Ärge nähke palju vaeva uue leidmiseks, olgu need uued rõivad või uued sõbrad. Pöörake vanu ja pöörduge ikka uuesti nende poole. Asjad ei muutu, muutume meie." (lk 382)

Raamatu lõpus on tükitud ära ka essee "Kodanikuallumatus". See on väga huvitav, et juba pea 200 aastat tagasi sellised mõtted.
nt ".."Parim valitsus on see, mis üldse ei valitse", ja kui inimesed on selleks valmis, siis just nimelt sellise valitsuse nad saavad." (lk 391) Kas kunagi tuleb aeg, kus me selleks valmis oleme?

Cookson "Puhas kui liilia"

Catherine Cooksoni raamatu "Puhas kui liilia" (Varrak, 296lk) ostsin 2019 aasta mais paari euro eest READ raamatupoest. Tookord mä...